SKAIS2, mida sotsiaalkindlustusamet kasutab muu hulgas toetuste, perehüvitiste, pensionite ja elatisabi määramiseks ja maksmiseks, sai enam kui kümne aasta eest kurikuulsaks arenduse tähtaegade venimise ja üha kasvavate kulude tõttu. Süüdlast otsides näitasid eri aegadel ametis olnud ministrid näpuga üksteise suunas ning tuulde läks miljoneid eurosid riigi raha.

Nüüd läheb TEHIK arendusele uuele katsele ja kuulutas välja hanke, mille eesmärk on vana SKAIS1 süsteem sulgeda ning seal olevad toetused ja hüvitised järk-järgult SKAIS2 või teistesse sobivatesse infosüsteemidesse viia.

TEHIK-u SKAIS-i programmijuht Juta Urbalu ütles ERR-ile, et SKAIS1 on jõudnud oma tehnilise elukaare lõppu ega vasta enam tänapäevastele nõuetele.

"Seda süsteemi ei ole mõistlik lõputult parandada. SKAIS1 ja SKAIS2 töötavad praegu kõrvuti ning seni tuleb riigil ülal hoida kahte erinevat tehnoloogilist keskkonda, nende liideseid ja protsesse. See kasvatab nii töömahtu, kulu kui ka tehnilist riski," sõnas Urbala.

TEHIK-u heaolu valdkonna juht Epp Laanepõld selgitas, et SKAIS1 on vana, peamiselt ametnike tööks kasutatav süsteem, SKAIS2 on aga uuem süsteem, mille kaudu toimivad ka sotsiaalkindlustusameti iseteenindus ja mitmed tänased e-teenused.

Laanepõllu sõnul arendatakse edasi ka iseteenindust, andmevahetust ja süsteemi paindlikkust.

"Seni on arendustes olnud oluline roll välistel arenduspartneritel ning neid vajame ka pikaajalise programmi elluviimisel. Senised lepingud on lõppemas, mistõttu kuulutasime välja uue hanke," lisas ta.

Laanepõld ütles, et uus raamleping võimaldab neil järgmiste aastate jooksul järk-järgult arendada ja hooldada sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteeme ning liikuda üksikutelt lahendustelt terviklikuma ja paremini hallatava ökosüsteemi poole. 

"Hanke maksimaalne võimalik kogumaht on kuni 28 miljonit eurot viie aasta jooksul. Tegemist on raamlepingu ülempiiriga, mitte summaga, mis lepingu sõlmimisega automaatselt ära kulutatakse," sõnas valdkonnajuht.  

SKAIS1 suletakse lõplikult kahe aasta pärast

Konkreetsed tööd tellitakse vastavalt vajadusele ja eelarvele eraldi hankelepingutega. Suuremad, üle 600 000 euro maksvad arendused pannakse raamlepingu partnerite vahel uuesti konkureerima. 

Laanpõllu tõi välja, et hange on jagatud viide ossa: hüvitised ehk toetuste ja pensionide arvestuse loogika, uue arhitektuuri tehnilised tööd, finants, kasutajakanalid ja üldkomponendid ning üldosa, mille kaudu tellitakse suuremaid arendusi eraldi konkursiga. 

SKAIS-i programmijuhi sõnul on SKAIS1-s veel umbes 15 teenust ning igaühe puhul on paigas, kuhu ja millises järjekorras arendus edasi liigub. Kõige suurem ja keerukam neist on vanaduspension, millel on üle 320 000 saaja.

"Teenused viiakse SKAIS1-st välja järk-järgult, vajalikud andmed säilitatakse ning vana süsteem on plaanis lõplikult sulgeda 2028. aastal," lisas Urbalu.

Ta märkis, et uuendamist vajab ka SKAIS2 tehniline platvorm. Praegu on süsteemis kasutusel Oracle'i andmebaasiplatvorm, kuid järk-järgult liigutakse vabavaralisele PostgreSQL-ile.

Eesmärk on vähendada litsentsikulu ja tehnoloogilist sõltuvust, lihtsustada süsteemi haldamist ning luua paremad eeldused süsteemi edasiseks arendamiseks ja tulevikus pilvetehnoloogiate kasutamiseks. Üleminek ei toimu ühe suure muudatusena korraga, vaid moodulite kaupa.

Urbalu sõnul vajavad lihtustamist ka finantsarvestus ja teenuste sisemine loogika.

"Aastate jooksul on süsteemi kogunenud palju erisusi ja keerukust, mis tähendab rohkem käsitsi tehtavaid toiminguid ning muudab ka seadusemuudatuste rakendamise keerulisemaks. Uuenduse eesmärk ei ole vana süsteemi keerukust üks ühele uude üle tõsta. Enne teenuste üleviimist vaadatakse nende loogika üle, seda lihtsustatakse seal, kus võimalik, ning rohkem toiminguid automatiseeritakse," selgitas ta.

Inimese jaoks tähendavad need uuendused Urbala kinnitusel eelkõige töökindlamat ja sujuvamat teenust. Pension või toetus peab jõudma õigel ajal õigele pangakontole ning infosüsteemi uuendamine peaks inimeste jaoks toimuma võimalikult märkamatult.

Sotsiaalkindlustusameti töötaja jaoks tähendab see aga vähem käsitsi tehtavaid toiminguid ja paremat ülevaadet ning riigi jaoks süsteemi, mida on tulevikus lihtsam muuta ja arendada. 

Vanu karisid loodetakse vältida konkreetsete vastutajate abil

SKAIS2 arendamisega seotud varasemad probleemid tekitavad küsimuse, kuidas vanu karisid seekord välditakse.

Urbalu sõnul on olulisim muutus juhtimises ja vastutuses. Ta ütles, et varasema SKAIS2 arenduse üheks probleemiks oli ka see, et osapoolte rollid ja vastutus ei olnud piisavalt selgelt määratletud ning seda tõi välja ka riigikontroll. 

"Nüüd on paigas selge mudel: sotsiaalministeerium vastutab programmi strateegilise suuna eest, sotsiaalkindlustusamet teenuste ja ärivajaduste eest ning TEHIK tehnilise lahenduse ja arenduse eest," sõnas Urbalu.

Ta lisas, et programmijuhil on kõigi kolme osapoole mandaat ning igal tööliinil on nimeline vastutaja. Juhtrühma otsused, tähtajad ja vastutajad fikseeritakse, et otsused ei hajuks organisatsioonide vahel ning programmi suund püsiks ka mitme aasta jooksul selge. 

"Teine muutus on see, et me ei alustanud kohe arendamisest. Kõigepealt kaardistasime olemasoleva süsteemi, soovitud tulevase lahenduse ning tehnilised tööd, mida nende kahe vahel liikumiseks on vaja teha. See annab meile järjestuse, millised eeldused peavad olema loodud enne järgmiste teenuste üleviimist," lausus programmijuht.

Ka uued arendusvajadused hinnatakse tema sõnul selle järgi, kas need toetavad programmi eesmärke ja sobivad kokku uue arhitektuuriga. 

"Kolmas muutus on arendamise viis. Me ei ehita ühte suurt süsteemi, mis valmib alles programmi lõpus. Teenused ja tehnilised komponendid viiakse üle etapiviisiliselt. Enne järgmise sammu tegemist saab kontrollida, kas uus lahendus töötab ning kas algset plaani on vaja korrigeerida," selgitas Urbalu.

Etapiviisiliselt juhitakse ka eelarvet. 28 miljonit eurot on Urbalu kinnitusel viieaastase raamlepingu maksimaalne võimalik maht, aga mitte kindel ära otsustatud kulu.

"Töid tellitakse konkreetsete vajaduste ja tulemuste kaupa ning suuremate arenduste puhul pannakse partnerid omavahel uuesti konkureerima. See võimaldab nii tööde mahtu, prioriteete kui ka kulusid programmi jooksul juhtida," lausus Urbalu.

SKAIS-i programmjuht tunnistas, et töö on suur ja võtab aega. Tegemist on ühe Eesti kriitilise väljamaksesüsteemiga ning seetõttu ei ole eesmärk teha muudatusi võimalikult kiiresti, vaid kontrollitult.

"Kõige olulisem mõõdupuu on, et ka süsteemi uuendamise ajal toimivad sotsiaalkindlustusameti teenused edasi ning inimeste pensionid ja toetused jõuavad nendeni õigel ajal," sõnas Urbalu.

Raha uuenduste tarbeks on riigieelarvesse planeeritud. Epp Laanepõllu sõnul tõi TEHIK sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide uuendamise vajaduse välja eelmise aasta kevadel riigieelarve planeerimise käigus, sihiga viia süsteemid tänapäevasemale tehnilisele alusele, suurendada nende kriisi- ja töökindlust ning vähendada käsitsi tehtavaid toiminguid ja nendega kaasnevat eksimisriski.

"Uuendusteks saime lisarahastuse ning oleme ligi aasta teinud ettevalmistusi, et vanu teenuseid saaks järk-järgult uutele lahendustele üle viia," sõnas Laanepõld.