Ka praegu kehtivate seaduste järgi peab transpordi-, majutuse või muu teenuse pakkumise eest saadavat tulu deklareerima ja selle pealt makse tasuma. Probleem on aga selles, et kui näiteks lühiajalist majutusteenust pakutakse digiplatvormide kaudu, jäävad seesugused tehingud maksu-ja tolliametile nähtamatuks, ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin.

"Ehk siis maksuhaldur ei tea ja tal ei ole ka mõistlikul viisil võimalik teada saada terviklikus ulatuses, kes on need teenuse pakkujad, kes nendel digiplatvormidel tegutsevad, kui palju neid on, mis digiplatvormidel nad üleüldse tegutsevad ning kui palju nad siis oma tegevusega seal tulu teenivad," rääkis Lundalin.

Probleemi lahendamiseks peabki rahandusministeerium vajalikuks teha seadustes muudatusi, mis looks aruandluskohustuse nii Eesti kui välismaa digiplatvormide halduritele ehk juriidilistele isikutele, kes aitavad turul pakkumise ja nõudluse omavahel kokku viia ja teavad seega, kus teenus ostutati ning kui palju raha teenusepakkuja selle eest sai. Seesugused platvormid on näiteks AirBnb ja Booking.com.

"Need digiplatvormide haldurid koguvad siis kokku teatud hulga andmeid – selle teenuse pakkuja isiku ja tema majandustegevuse kohta – ja edastab siis selle perioodiliselt ehk kord aastas maksuhaldurile. Teenuse pakkujad ise ei edasta maksuhaldurile vahetult mitte midagi, see toimub niiöelda selle digiplatvormi halduri kaudu," selgitas Lundalin.

Andmete esitamise tähtajaks maksu-ja tolliametile võiks plaani järgi olla 1. veebruar ning esitatavad andmed käiksid eelneva kalendriaasta kohta.

Lundalin rõhutas, et teabe esitamise kohustus ei hõlmaks näiteks seesuguseid portaale, mis võimaldavad isikutel oma teenuseid ainult reklaamida. Samuti ei tooks selline muudatus kaasa ega juurde ühtegi uut maksu, ei digiplatvormide halduritele ega ka nende kasutajatele.