"Ettepaneku peamine eesmärk on tuua majutusplatvormide tegevusse rohkem läbipaistvust ja selgust, sest see valdkond on seni paljudes riikides suuresti reguleerimata, siin ei ole seni olnud ühtset lähenemist," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Kati Kikas.

Tema sõnul on esitatud määruse eesmärk saada ülevaate majutusplatvormide turul tegutsejatest. "Aga laiemalt tahetakse jõuda sinnani, et luua kõigile võrdsed konkurentsitingimused," rõhutas Kikas.

MKM-i turisminõunik jaotas ettepaneku kahte teemaplokki, millest esimene puudutab veebiplatvormide vahendusel oma ruume lühiajaliselt välja üürivaid isikuid, teine aga selliseid üüritehinguid vahendavaid platvorme.

Väljaande EurActiv.com kohaselt puudutaks algatus platvorme nagu Booking.com, Airbnb ja Expedia.

"Esimene teemaring on see, kus ühtlustatakse nõudeid, mida riigid võivad lühiajaliste üüriteenuste pakkujatele kehtestada - näiteks nende registreerimise kohustus või muud sellised asjad. Siin on oluline aru saada, et selliste nõuete ja piirangute seadmine ei ole üheski riigis kohustuslik, sest iga riik on omanäoline, igaühel on turismiga seoses oma mured ja rõõmud. Aga mõte on selles, et kui edaspidi hakatakse selliseid nõudeid kehtestama, siis tuleb lähtuda algatuses pakutud raamistikust," rääkis Kikas.

Määruse eelnõu kohaselt peab registreerimine olema teenusepakkujatele lihtne ja digitaalselt teostatav. Iga majutuse pakkuja saab registreerumise korral endale kordumatu registreerimisnumbri.

"Teine teemaplokk puudutab platvorme endid. Esiteks peavad need platvormid kaasa aitama, et üüriteenuse pakkujad neid nõudeid täita saaks. See tähendab seda, et kui riigis on registreerimise kohustus üürijatele kehtestatud, siis platvorm peab hoolitsema selle eest, et ta kuvab selle registreerimisnumbrit oma platvormil. Ja samuti ta peab siis tegema ametiasutustega koostööd, et juhul, kui platvormil tegutseb mõni mittenõuetekohane teenusepakkuja, kes selle riigi nõuete järgi üldse ei tohikski oma korterit välja pakkuda, siis peab platvorm sellised teenusepakkujad kõrvaldama," selgitas turisminõunik.

See peaks tema sõnul tagama tarbijatele üürileandjate suurema usaldusväärsuse ja kindluse, et tegemist on legaalse tegutsejaga.

"Samuti peaksid need platvormid hakkama regulaarselt riikide ametiasutustele edastama andmeid nende teenusepakkujate kohta," jätkas Kikas. "Peamiselt on seal hästi piiratud andmestik - kui palju öid on välja renditud ja kui palju külalisi seal peatus. Need andmed on hästi oluliseks sisendiks ka turismistatistika kogumisse ja ka selleks, et meil paraneks maksukuulekus ja saaks üldse rääkida valdkonna tasakaalustatud arengust," selgitas ta.

Hotellid tervitavad algatust

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp tervitas Komisjoni ettepanekut, öeldes, et see peaks turgu korrastama ning looma majutusturul võrdsemad tingimused.

"See kindlasti korrastab turgu, teeb majutussektori üldiselt selgemaks. Hotellide ja restoranide liit ei ole platvormimajutuse vastu, oleme alati öelnud, et see pole halb, aga vaja oleks võrdsust erinevate majutusviiside vahel. See algatus tähendab kindlasti mitut sammu võrdsusele lähemale," rääkis Käpp.

Tema hinnangul peaks ka riik sellest kasu saama. Ta tõi näite riikidest, kus pärast tulude deklareerimise kohustuse panemist platvormidele, kasvas nendelt saadav maksutulu viis korda.

"Samuti aitab see algatus kaasa turismikeskkonna planeerimisele, kuna siis on omavalitsustel ja riigil rohkem infot turistide hulga ning nende peatumise pikkuse kohta," selgitas Käpp.

Ka Kikas tõi välja, et Euroopas ja ka mujal maailmas on palju näiteid, kus suured turismilinnad on võtnud külaliskorterite turu oma kontrolli alla - piiravad seda või kehtestavad seal erinevaid nõudeid ning siis on ka teised linnad, kus selliseid piiranguid ja nõudeid ei ole.

"Kui seda teenusepakkumist, selle raamistikku saab kuidagi ühtlustada, siis see aitab kaasa sellele, et nõuded siseturul oleks võrreldavad. Me saame aru, et need ei saa olla igal pool ühesugused, et me ei saa panna Pariisi ja Paidet ühte patta, aga siiski on tänane pilt võib-olla liiga killustunud ja see tegelikult ei tule kasuks mitte kellelegi," tõdes turisminõunik.

Majutusplatvormid on kiiresti kasvanud

Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt arenevad lühiajalise majutuse renditeenused Euroopa Liidus kiiresti ja seda toetab suuresti platvormimajandus. Selle kaudu majutatakse ligikaudu veerand kõigist turistidest EL-is ja sellise teenuse pakkujate arv kasvab kõigis liikmesriikides.

Suundumus sai kinnitatust ka Covidi kriisi ajal, kui lühiajalise majutuse broneeringute arv ületas 2020. ja 2021. aasta suvel 2018. aasta taseme. Lisaks on broneeringute arv 2022. aasta esimesel poolel võrreldes 2021. aasta sama perioodiga suurenenud 138 protsenti.

Komisjoni esitatud andmete kohaselt ööbiti tänavu esimesel poolaastal platvormide kaudu pakutud lühiajalise majutuse pindadel Euroopa Liidus 200 miljonit ööd ning küsitluse kohaselt soovitaks 89 protsenti majutusplatvorme kasutanud inimestest seda ka teistele.

Lühiajalise majutuse renditeenused on muutunud EL-i turismi ökosüsteemi, sealhulgas külastajate ja majutuse pakkujate jaoks ning on paljude kogukondade jaoks väga olulised, luues võimalusi, kuid tekitades ka probleeme, tõdeb Komisjon.

Jõustumiseni läheb veel aastaid

Ettepanek lühiajalise majutuse renditeenustega seotud andmete kogumise ja jagamise määruse vastuvõtmiseks on 2022. aasta veebruaris avaldatud EL-i turismi üleminekujuhiste üks põhimeetmeid.

Euroopa Komisjoni ettepanekut hakkavad enne selle vastu võtmis arutama Euroopa Parlament ja nõukogu.

Kikas ütles, et määruse toimima hakkamiseni läheb veel mitu aastat: "See sõltub sellest, kui paljudel riikidel on tõsiseid murekohti, mida on vaja arutada ja kui realistlik on üldse kiirelt kokkuleppele jõuda. Tavaliselt näeme Euroopa Liidu algatuste puhul, et samal aastal kindlasti midagi ei juhtu. Nüüd kulub mingi aeg selleks, et need asjad töögruppides enne otsuse tegemist läbi arutada. Aga lisaks sellele antakse tavaliselt ka veel paar aastat aega, et riigid saaksid oma rakendusmehhanismi paika panna, sest arusaadavalt on sinna vaja leida ressursid IT-arendustaks, andmete vastuvõtmiseks ja edastamiseks."

Määruse ettepaneku kohaselt on pärast selle vastuvõtmist ja jõustumist liikmesriikidel kaks aastat aega, et luua andmevahetuseks vajalikud mehhanismid.