Kõik haigestumised olid seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, praegu on domineerivaks viiruseks rinoviirus. Neile on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.

Haigestumuse intensiivsus on madal, kuid võrreldes eelnevate aastate sama ajaga keskmiselt 20 protsenti kõrgem. Haigestumuse kasvu saab seletada sellega, et seoses SARS-CoV- 2 levikuga pöörduvad inimesed arstide poole sagedamini. Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on praegu hea aeg end gripi vastu vaktsineerida, sest gripiviirused veel Eestis ei ringle ning organismile jääb seetõttu rohkem aega viirusevastase kaitse kohandamiseks.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus madal.

Eelmise hooaja (2019/2020) jooksul haigestus grippi 4388 inimest, kelle diagnoos oli laboratoorselt või epidemioloogilise seose alusel kinnitatud. Gripi tõttu vajas haiglaravi 582 patsienti. Kuue haigla andmete põhjal sattus 2019/2020 hooaja jooksul intensiivraviosakonda 21 inimest, neist suri gripi tõttu 12 inimest, vanuses 9 kuud kuni 85 eluaastat. Kõik surnud kuulusid riskirühmadesse.