Eestisse telliti selleks sügiseks kokku 153 000 doosi gripivaktsiini. Vallikivi sõnul panid perearstid dooside saamise ajajoonele.

"Me koostasime väikese ajajoone. Esimesed 37 000 doosi tulid augusti lõpus, siis me veel ei saanud isegi tellida. Siis tuli 17. septembril uudis, et nüüd on nad Eestis ja saab tellida, aga siis öeldi, et ikkagi ei saa tellida, aga 24. septembril tulevad juba uued doosid. 1. oktoobril läks perearstide listis lahti arutelu, et kuu aega on inimesed apteekidest meeleheitlikult tellinud, kust nad tavaliselt on saanud, ja nüüd keskused, kes tahtsid 1000 vaktsiini, said hädapärast 50 ja 50. Kus nad on? Mis nendest sai? Meil pole õrna aimugi," rääkis Vallikivi "Ringvaates".

"Kus on ülejäänud 150 000, on endiselt ebaselge. Me oleme küsinud ravimiametilt, terviseametilt, sotsiaalministeeriumilt, hulgimüüjatelt ja apteekidelt ja firmadelt. Öeldi, et kõik tulid, jagati laiali ja sattusid sinna, kuhu pidid, aga meil ei ole. Me tahaksime tõesti vaktsiinvälditavaid haigusi vältida, pidades silmas riskigruppe. Aga pole kuskilt võtta," lisas ta.

Seda, et enam kui 150 000 doosi oleks juba ära kasutatud, Vallikivi ei usu. "Eesti on kõige gripivaktsiinivaenulikum riik olnud läbi aegade. Kui me vaatame, et me vaktsineerime üks kuni kolm protsenti elanikkonnast, siis kui me teeme kerge arvutuse, siis 153 000 doosi oleks pidanud tegema 13 protsenti Eesti elanikkonnast vaktsineerituks. Aga ma ei näe neid õnnelikke nägusid," rääkis Vallkivi.

Tema hinnangul võib keegi valetada. "Aga püüa tuult väljal," lisas ta.

Sellest, kes on gripivaktsiini otsa saamises süüdi, tähtsamaks peab Vallikivi aga seda, mis saab edasi.

Vallikivi tõdes, et pole näha, et vaktsiine juurde tuleks, mis tähendab, et perearstid ei saa neid ka praegu endale tellida.

Tema sõnul sai eelmisel gripihooajal vaktsiin jaanuari alguses otsa. "Siis me vaktsineerida ei saanud, tellida ei saanud. Sel aastal ei juhtu see mitte jaanuaris, vaid oktoobris, mis on täiesti ebanaljakas," sõnas ta.

Vallikivi sõnul on tekkinud küsimus, mis saab koroonavaktsiiniga, kui selle vastu on väga suur huvi.

"Kui me mõtleme seda varianti, et järgmine kandidaat, mille vastu võiks olla väga suur avalik huvi, on koroonavaktsiin ja kui sellega tekib samasugune jama, kas meil tuleb siis samasugune kevad nagu 2020 oli?" arutles ta.

Vallikivi kinnitas aga, et koroonapandeemia pani inimesi gripivaktsiini vastu suuremat huvi tundma. "Kahte katku korraga ei taha ju keegi saada," sõnas ta.

Ta usub ka, et inimesed soovivad end ka koroonaviiruse vastu vaktsineerida, kui selleks vaktsiin kasutusele tuleb.

"Ametkonnad on öelnud, et järgmiseks hooajaks tahavad nad paremini valmistuda ja vaktsiini teekonnad selgemini kaardistada, et olla võimelised ütlema, kuhu vaktsiin kadus," ütles perearst.