Nordica loodab peagi LOT-iga lepingu sõlmida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Erki Urva.
Erki Urva. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Nordica ootab Poola lennufirmalt LOT sellel nädalal heakskiitu lepingule, millega omandatakse poolakate käest 49 protsenti Nordica tütarfirmast Regional Jet, ütles rahvusliku lennufirma juht Erki Urva Terevisioonis.

Urva rääkis, et valitsuse poolt lubatud 30 miljonit ei ole Nordica veel kätte saanud, sest selle eeltingimus on, et esmalt tuleb alla kirjutada leping partnerfirma LOT-iga. "Meie nõukogu on eellepingu heaks kiitnud, loodame, et selle nädala jooksul tuleb ka poolakate poolt heakskiit," ütles Urva.

Rahandusminister Martin Helme ütles eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil, et Nordica saab LOT-ilt lisaks Regional Jetile ka 1,7 miljonit eurot. Urva ei ole soovinud seda summat kommenteerida.

Augustis andis Euroopa Komisjon Eesti valitsusele loa toetada Nordicat 30 miljoni euroga, et aidata lennufirmal koroonaviirusest tingitud raskustega toime tulla. Nüüd lõpuks on jõudnud küsimus valitsuse ametliku istungi päevakorda otsustamiseks. Sellest 22 miljonit on aktsiakapitali suurendamiseks ja kaheksa miljonit laen. Kui LOT-iga saab leping sõlmitud, saab Nordica alustada laenuläbirääkimisi KredExiga.

Urva rõhutas, et raha on mõeldud ainult koroonaviirusest tekkinud kahjude katteks. Samas avaldas ta lootust, et järgmisel aastal lennud taastuvad ja sellest tulenevalt paraneb ka lennuettevõtte majanduslik seis. Nordica jätkab tema sõnul äriplaaniga, mis oli ka aluseks Euroopa Komisjoni loale.

"See näeb jätkuvalt ette põhitegevusena allhanke lendude tegemist teistele. Aga me oleme valmis alustama lende ka Tallinnast. Aga viimane on keeruline küsimus, sest praegu on lendude keskmine täituvus 30 protsenti ja reisijate arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langenud Tallinnas 90 protsenti. Ehk praegusel hetkel tähendab lendamine raha põletamist ja seda väga ereda leegiga," tunnistas Urva.

Ta lisas, et tavalennufirma jaoks on 70 protsenti täituvust piir, mil saab n-ö nina vee peal hoida.

"Ehk praegu me veel lendama ei hakka veel ja pigem vaatame järgmise kevade poole. Kriitiline küsimus on, kas vaktsiinid tulevad, kas nad toimivad ja on inimestele kätte saadavad. Kui jah, siis ennustan, et lendamine hakkab kiiresti taas toimima. Inimesed ju tahavad lennata, aga nad kardavad praegu lendamist."

Urva ütles ka, et terve rida suurettevõtteid on viinud sisse poliitika, et lendamine keelata. See on ka põhjus, miks Leeduga lennuühendus võib tema sõnul katkeda. Küsimusele, kas sel juhul võiks just Nordica kaaluda Vilniusesse lendamist, vastas Urva, et seda tõsiselt kaalutakse.

Rääkides Regional Jeti edasistest plaanidest, kui poolakate osalus omandatakse, nimetas Urva esimese eesmärgina kriisieelse lendude mahu taastamist. 

"Mis pikemas perspektiivis saab, see on omaniku küsimus. Ma isiklikult ei näe, miks peaks riik omama ettevõtet, kes valdavalt toimetab allhanke lendudega. Aga seda (riigi osalust müüa - toim) on mõistlik teha siis, kui on turud taastunud ja ettevõte väärtuse taas üles ehitanud. Praegu pole ju head turgu lennukitele, sest kui lennukeid praegu valdavalt maailmas pargitakse, siis nende väärtus on vanaraua väärtus."

Nordica kui terviku müügi kohta ütles Urva, et omanik ehk Eesti riik on väljendanud arusaama, et meil peab olema lennuettevõte, kel on oma kommertsplatvorm ja kes vajadusel valmis taastama ja alustama lende Tallinnast.

Regional Jetil näeb Urva kriisist väljudes aga suurt potentsiaali, sest sel on väikesed lennukid. Ta tõi näite, et kui suurtel lennufirmadel on väikseimad lennud 180-kohalised ja lendude täituvus on 30 protsendi juures, on neil majanduslikult mõttekam lennata Regional Jeti 90-kohaliste lennukitega.

Rääkides lennunduse tulevikust laiemalt, siis tõi ta näiteks lõunanaabrite lennufirma, millele anti kriisis 250 miljonit ja kes on poole aastaga juba suutnud 180 miljonit sellest "ära põletada".

"See talv saab paljudele selguse hetkeks, sest ka miljardeid abi saanud ettevõtted kurdavad, et raha saab otsa. Aga Euroopa Liidu tasandilt on tulnud sõnum, et teist abistamise lainet enam ei tule. Ehk praegu on tegemist pretsedenditu ajaga mitte ainult lennuettevõtetele, vaid ka turismiettevõtetele."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: