MKM tahaks turvakaalutlustel keelata isikustamata kõnekaardid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Telefon
Telefon Autor/allikas: Huko Aaspõllu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tahab turvakaalutlustel keelustada anonüümsed kõnekaardid, sest nende kasutamisel ei ole võimalik tuvastada lõppkasutajat.

Ministeerium toob elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seletuskirjas välja, et suurema osa kuritegeliku suhtluse jaoks kasutatakse anonüümseid kõnekaarte, kuid kaartide täielik keelustamine ei pruugi olla parim lahendus.

"Mõnes riigis (näiteks Pakistan) on ettemakstud mobiiltelefoniteenuse
isikustamine reguleeritud selliselt, et inimene peab end identifitseerima sideettevõtja juures hetkel, kui ta teenuse ostab. Sellega on püütud maandada riski, et lõppkasutajat tuvastada ei ole võimalik," seisab seletuskirjas.

Lisaks on kirjas, et teise lahendusena võiks ID-kaardi, mobiili-ID, pangalingi või muu usaldusväärseks tunnistatud keskkonna kaudu identifitseerida kõnekaardi ning alles siis saaks seda kasutama hakata.

Seega tekiks sideettevõtjatel kohustus siduda inimese andmed ostetud kõnekaardiga.

"Suurematest riikidest ei ole see kohustuslik näiteks USA-s, Kanadas, Mehhikos. Naaberriikidest puudub kohustus Soome, Rootsi, Läti ja Leedu puhul. Küll aga on enamus Lääne-Euroopast selle kohustuse sätestanud," toob ministeerium võrdluseks.

Seletuskirjas seisab, et vajalike muudatuste tegemine võtaks sideettevõtjatel ligi poolteist aastat ning see läheks neile käibemaksuta maksma ligi 350 000 eurot.

Kuna praegu deaktiveeritakse anonüümsed kõnekaardid poole aasta
jooksul, kui kasutaja ei ole teinud teenusele rahalist makset, siis oleks ettepaneku kohaselt enne muudatuse jõustumist soetatud teenuse aktiveerimise periood samuti pool aastat ehk 180 päeva. 

Suhtlusäpid peavad end registreerima sideteenuse osutajaks

Lisaks on kavas muudatus, mille tulemusel peaks numbripõhised suhtlusäpid nagu Skype, Viber ja WhatsApp end registreerima sideteenuse osutajaks.

Neil tekiks kohustus tagada ühendus hädaabinumbriga ning neile rakenduks kõik ESS-i regulatsioonid, sarnaselt teistele sideteenuste pakkujatele.

Seletuskirjas on välja toodud, et inimesed kasutavad neid rakendusi tavapärase kõnede tegemiseks ja sõnumite saatmiseks üha rohkem ning seetõttu oleks oluline need teatud määral võrdsustada teiste sideteenuste pakkujatega.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: