Tupay: kõnekaartide keelustamine riivab õigusi, kuid pole õigusvastane ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paloma Krõõt Tupay
Paloma Krõõt Tupay Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) plaan muuta elektroonilise side seadust tingimusega, et inimesed ei saa enam senisel kujul osta anonüümseid kõnekaarte, vaid peavad nad isikustama, riivab avaliku õiguse juristi Paloma Krõõt Tupay sõnul inimeste õigusi, kuid tema sõnul pole olemas põhiõigust anonüümsele suhtlusele.

"Kahtlemata ta riivab õigusi, aga see õiguste piiramine ei pruugi iseenesest veel olla õigusvastane," sõnas Tupay ja lisas, et riik peab arvestama inimeste õigusega turvalisusele, kuid peab vaatama, kui kaugele ta sellega saab minna.

Tupay selgitas ERR-ile, et seda meedet ei tohiks vaadata eraldi, vaid tuleks vaadata tervet regulatsiooni. Ta tõi välja, et keskenduda tuleks sellele, kui palju praegu inimesed oma andmeid kaitsta saavad.

Tupay lisas, et on Euroopa riike, kus sellised määrused on vastu võetud, kuid paljudes riikides on siiski müügil isikustamata kõnekaardid.

"Kas meil on mõtet piirata oma inimeste õigusi, kui nad saavad teise riiki sõita /---/, osta sealt kaardi ja helistada sellega? Kas siis ei jookse üldse luhta see plaan, et ühelt poolt piirame õigusi, aga tegelikult mõju ei ole olemas?" arutles Tupay.

Tupay tõi näite, kui Euroopa Parlamendi liige Saksamaalt vaidlustas taolise regulatsiooni Euroopa Inimõiguste Kohtus.

"Kohus ütles, et jah, selline regulatsioon piirab õigust privaatsusele, aga vastava Saksa regulatsiooni puhul ta ei suutnud tuvastada inimõiguste rikkumist /---/, seega ütles ka kohus, et põhiõigust anonüümsele suhtlusele ei ole olemas," sõnas jurist.

Ta ütles, et sellise anonüümsuse säilitamine on oluline aga vilepuhujate info edastamisel ja ka ajakirjanike töös.

MKM tõi oma eelnõus välja, et suur osa kuritegevuslikku suhtlust toimub just anonüümseid kõnekaarte kasutades.

Tupay ütles, et tõepoolest on paljud terrorirünnakud toimunud just tänu neile kõnekaartidele ning riigil on ilmtingimata vaja tagada inimeste turvalisus.

"Küsimus on selles, millises ulatuses peaks olema tagatud eraelu, millised on inimeste võimalused end kaitsta ja mida tohib andmetega edasi teha," sõnas Tupay ja tõi välja, et oluline on, kes neid andmeid näeb, kus ja kaua neid ka salvestatakse.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: