Indrek Veso: mets kuulub omanikule, mitte naabritele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Indrek Veso
Indrek Veso Autor/allikas: Erakogu

Kui üldplaneeringuga ei ole mets määratud rohealaks, siis on metsamaa omanikel õiguslik ootus, et nad saavad oma metsa majandada ja sellelt tulu teenida. Metsamaa omanik ei pea kahju kandma selle tõttu, et kohalikud elanikud on lageraie vastu, kirjutab Indrek Veso.

Viimasel ajal on palju kõneainet tekitanud tiheasustuse lähedase metsa säilitamise ja majandamise küsimused, mis kütavad maaomanike ja kohalike elanike vahel kirgi.

Metsa majandamist saab kehtiva seaduse (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 21 ja metsaseadus § 231) kohaselt piirata asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest ja muude negatiivsete mõjutuste takistamiseks. Sellist piirangut saab asulalähedase metsamaa omanikule kehtestada vaid kokkuleppel maaomanikuga. Samuti saab metsade majandamist piirata üldplaneeringuga rohealade kaitseks.

Viimastel aastakümnetel on endistele põldudele rajatud palju arendusi ning sealsed elanikud on harjunud olemasoleva elukeskkonnaga, kus mets on elurajooni lähedal ja seal on võimalik veeta vaba aega. Olemasolev elukeskkond ei tähenda, et metsamaa omanik peaks loobuma oma metsa majandamisest, sest selle kõrval olevate elamumaa kinnistute omanikud on harjunud metsa kasutama ja soovivad selle säilitamist.

Metsamaa kinnistu omanik lihtsalt ei ole võib-olla soovinud varasemalt oma metsa raiuda ja kasutada näiteks võimalust metsamaa asemele rajada elurajoon. Olenevalt üldplaneeringust on selline võimalus olemas ka metsamaa omanikul sarnaselt põllumaa omanikuga, kes kasutas seda võimalust juba aastaid tagasi. Seega, kui üldplaneeringus ei ole metsa majandamisele piiranguid seatud, siis on elurajooni lähedal oleva metsamaa omanikul õigus oma metsa majandada.

Elukeskkonna kujundamine on põhimõtteline kohaliku omavalitsuse ülesanne ning kohalik omavalitsus peaks detailplaneeringute menetlemisel arvestama ka loodavate elamukruntide teenindamiseks vajaliku rohealaga ja vabaaja veetmise võimalustega.

Elamumaa krundi ostmisel metsatuka lähedusse, ei saa eeldada, et see mets jääb alatiseks selliseks, kui see ei kajastu planeeringus või vastavaid kokkuleppeid pole sõlmitud. Kellelgi ei ole õigust eeldada, et naaberkinnistu omanik oma kinnistut ei kasutaks või majandaks teatud viisil, sh ei raiuks metsa.

See oleks võrdne sellega, kui elurajoonide elanikud hakkaks nõudma, et põllumees ei koristaks sügisel vilja, kuna inimestele meeldib ilus vaade viljapõllule. Küsimus on elutsüklis, mis vilja puhul on lühike ja inimestele arusaadavam, kuid metsa puhul on inimpõlve pikkune.

Hiljuti oli meedias juttu Tartus Ihastes 11 hektari suurusest metsast, kuhu omanik soovib samuti rajada elurajooni, kuid kohalikud elanikud on aastaid tuliselt selle vastu seisnud. ERR vahendas, et vaidlusalusest metsast olla leitud looduskaitsealuse karulaugu jälgi, mis keskkonnaameti hinnangul ei ole tema looduslik kasvukoht. Selle peale tõmbas metsakinnistu omanik oma kinnistule traataia ümber.

Siinkohal rõhutan, et kui kohalikud elanikud või kohalik omavalitsus soovivad säilitada olemasolevat looduskeskkonda, siis on alati võimalik metsakinnistu ära osta, nagu toimis hiljuti Saue vald, kui ostis RMK poolt korraldatud enampakkumisel elurajooniga piirneva suure metsakinnistu.

Iga kohalik omavalitsus peakski vaatama pikemalt tulevikku ja suuremate elamuprojektide rajamisel nägema ette arendajale kohustuse rajada rohealad ja vaba aja veetmise võimalused. Kui kohalik omavalitsus on lubanud rajada suuri arendusprojekte ilma roheala ja vaba aja veetmise võimalusteta, on väga keeruline tagada püsimetsaga elukeskkonda olemasolevate metsakinnistute arvelt.

Elukoha valikul peaks sellistele asjaoludele tähelepanu pöörama, vältimaks ebameeldivaid üllatusi, kui naaberkinnistu omanik soovib ühel hetkel oma kinnistu metsa majandamisest kasu teenida.

Kui üldplaneeringuga ei ole mets määratud rohealaks, siis on metsamaa omanikel õiguslik ootus, et nad saavad oma metsa majandada ja sellelt tulu teenida. Metsamaa omanik ei pea kahju kandma selle tõttu, et kohalikud elanikud on lageraie vastu ja soovivad senist olukorda säilitada.

Ka rohealade planeerimisel tuleb hinnata avalikku huvi ja omaniku huve ning intensiivse omandiõiguse piirangu korral, milleks on ka raie piiramine, tuleb maksta metsamaa omanikule hüvitist.

Metsa ei saa võtta kui iseenesestmõistetavat asja. Sellega on seotud omaniku õigused ja kohustused. Kui elamute lähedast metsa soovitakse kasutada avalikes huvides vabaaja veetmise ja loodusliku mitmekesisuse säilitamise kohana, siis tuleb seda vaadata kui metsamaa omaniku poolt ökosüsteemi teenuse osutamist ning see ei pea toimuma tasuta.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: