Ihaste elanikud võitlevad kavandatava elamurajooni vastu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tartu linnavolikogu kiitis heaks pikalt pingeid tekitanud planeeringu, mille järgi Ihastesse, 12 hektari suurusele metsaalale võib ehitada 28 üksikelamut. Kuigi ligi kuus hektarit männimetsa jääb alles, ei ole Ihaste elanikud otsusega rahul ja kavandavad halduskohtusse pöördumist.

Ehitusalane maa hõlmab kogu planeeringualast umbes 40 protsenti. Ülejäänud alale jääb mets alles, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma usun, et me oleme teinud väga head koostööd elanikega ja saanud palju tagasisidet ja leidnud lahenduse, mis arvestab avalikku huvi, aga kahjuks ei ole arvestanud iga inimese erahuvi. See on kohaliku omavalitsuse ülesanne ühel hetkel otsustada ja leida see tasakaal," rääkis Tartu abilinnapea Reno Laidre.

Kõnealuse planeeringuga alustati juba 15 aastat tagasi. Ihaste elanikud on viimase paari aasta jooksul kavandatava elamurajooni vastu kogunud üle 2000 allkirja ning saatnud linnale kirju palvega mets alles jätta.

"Selle kas või osaline muutmine elamumaaks oleks pidanud algusest peale olema laiemalt läbiräägitud laiema kogukonnaga, mitte ainult piirinaabritega. Ja ma arvan, et just see laiema kogukonna kaasamine jäi väga hiliseks. Just nende allkirjade kogumise käigus me saimegi seda infot, et ka lähemad Ihaste elanikud ei tea tegelikult sellest käimasolevast protsessist," rääkis Ihaste elanik Ingrid Sahk.

"Nad on šokeeritud, et tänapäeval keset linna olevasse metsa planeeritakse elamumaad. Samas kui naabruses on üle 50 haigutava elamumaakrundi. Tänapäeval meiega võrdsel kultuursel tasemel riikides üldjuhul enam metsa elamumaad ei planeerita," sõnas kohalik elanik Lenne Rähn-Kuusik.

"Ka nendel 28 elamukrundil on veel hulga kõrghaljastuse säilitamiskohustusega piirkondi. Pluss see, et piirkonna haljastus on kavas lahendada olemasoleva kõrghaljastuse baasil, mis tähendab veel täiendavate puude säilitamist," kommenteeris Laidre.

Praegu on mets erakätes. Planeeringu jõustudes saab linn kuus hektarit metsa endale ja kindlustab, et sinna rohkem maju ei ehitata.

Metsa liigirikkuse ja kaitsealuste taimede kasvupaikade säilimine teeb aga elanikele kõvasti muret.

"Keskkonnamõjust saavad ju tegelikult kõik osa ja selleks ongi oluline metsa kui terviku säilimine. Kui me selle kas või osaliselt lõhume, see ei ole enam kunagi sama. Ja just see hämmastabki, et miks istutada kuskil puid ja teises kohas neid maha võtta," ütles Sahk.

"Me kaalume tõsiselt asjale seadusliku käigu andmist ehk halduskohtusse pöördumist," ütles Rähn-Kuusik.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: