Ministeerium: loodame metsanduse arengukava valmis saada tulevaks kevadeks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Video: ERRFoto: ERR

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve põhjendas ETV saates "Terevisioon", miks riik ei ole õigeks ajaks saanud valmis metsanduse arengukava 2021-2030. Arengukava loodetakse tema sõnul valmis saada tulevaks kevadeks. Keskkonnamõjuda hindaja leidmiseks kuulutab ministeerium peagi välja rahvusvahelise hanke.

"Seal on mitu põhjust. Üks asi on see, et kuna see protsess on olnud pikk, väga palju inimesi on seal kaasa rääkinud, materjali on tegelikult tekkinud ka juba hästi palju, ja metsandust käsitletakse ka väga-väga laialt, paljud erinevad valdkonnad on sellega seotud, siis töömaht, mida need ettevõtted peavad ette võtma, on kindlasti suur. Üks selliseid olulisi asju, mis on välja toodud, on ka see, et see metsandus on väga suure avaliku tähelepanu all. Mõju hindajate töö teeb teadmatult suureks ka see, et nad ei tea, kui palju nende käest soovitakse materjali juurde või mismoodi inimesed hakkavad pöörduma nende poole," rääkis Järve.

Oma poolt keskkonnamõjude hindamiseks pakkumise teinud Säästva Eesti Instituudiga ei sõlmitud Järve sõnul lepet tehniliste nüansside tõttu.

"Meie ise tellime neid hankeid erinevate institutsioonide kaudu. Seekord riigikantselei kaudu ja läbirääkimised kukkusid läbi siis, kui räägiti läbi lepingutingimustes. Riigihanked teatavasti on hästi ettemääratud, konkreetselt kirja pandud ja siis nad ei jõudnud mingites nüanssides kokkuleppele omavahel," lausus Järve.

Järve sõnul ei ole ministeeriumi eesmärk pelgalt keskkonnamõju hindamine, vaid laiemalt erinevate mõjude hindamine. "Metsanduses on hästi oluline, et me arvestaks kõiki erinevaid valdkondi. Nii kultuurilist külge, ökoloogilist, majanduslikku ja ka sotsiaalkülge. Ja see mõju hindamine peab näitama, kas need eesmärgid, mis arengukavas seatakse, on saavutatavad ja millised mõjud selle arengukava rakendamisega kaasnevad," selgitas Järve.

Järve rääkis, et kui jaanuarikuus metsanduse arengukava suuniseid andmas ei ole, ei juhtu sellest veel midagi hullu.

"Kui nüüd paar aastat on vahe sees, siis me tegelikult lihtsalt toimetame selles olemasolevas seaduse raamistikus. Arengukava iseenesest on üks jätkusuutliku metsanduse indikaatoritest. Väga hea, kui riigis on arengukava olemas, aga paariks aastaks ilma arengukavata ka midagi suurt ei juhtu," sõnas ta.

Raiemahust rääkides ütles Järve, et järgmise aasta kohta on seda veel vara ennustada, kuigi pigem arvatakse, et see pigem väheneb.

Järve rääkis, et kõrgeim raiemaht on olnud 12,7 miljonit tihumeetrit aastas, möödunud aastal oli see 11,3.

Tema sõnul raiemaht metsanduse arengukavast otseselt ei sõltu. "Raiemahtu ikkagi piirab seadus, mis ütleb väga täpselt, millist raiet, kui palju kuskil tohib teha. Ja kui on oht, et raiemaht läheb suuremaks, kui arengukavas on kokku lepitud või metsaseaduses sätestatud, siis saab ka vabariigi valitsus sellele pidurit tõmmata," lausus Järve.

Järve rääkis, et peagi kuulutab ministeerium välja uue, rahvusvahelise hanke keskkonnamõjude teostaja ja hindaja leidmiseks. Ta selgitas, et protsessi käigus leitakse kõigepealt töö teostaja ning seejärel mõjude hindaja.

Kogu mõjude hindamise protsess võib Järve sõnul aega võtta vähemalt poolteist aastat.

Järve sõnul on arengukavast 25 lehekülje jagu materjali koos. "On alaeesmärgid, on mõõdikud, on tegevussuunad ja tegevused pikalt kirjeldatud. Me soovime valmis saada põhiteksti kevadeks ja siis järgmisel aastal hinnatakse ka mõjusid selles eelnõus," lõpetas Järve.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: