Siret Kotka: tee energiasäästlikke korterelamuteni peab olema järjepidev ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Siret Kotka
Siret Kotka Autor/allikas: Erakogu

Siin ja seal Eestis ringi sõites ei jää märkamata meile nõukogude ajast pärandatud paneelmajad, mis oma elu sisuliselt ära elanud. Massehituse ajastust pärit elamud pole küll ümber kukkumas, kuid pudenev fassaad ja sammaldunud eterniitkatused annavad märku, et ehitiste "parim enne" on möödas või lähenevas hirmuäratava kiirusega, kirjutab Siret Kotka.

Elamufondi kasin seis ei ole jäänud märkamatuks riigivalitsejate jaoks, kes mõistavad väga hästi, et see on kui tiksuv pomm. Kui probleemi eirata või edasi lükata, siis kasvab see kergesti üle pea.

Seetõttu on otsustanud valitsus eraldada järgnevatel aastatel 91 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimiseks ja väikeelamutele kordategemiseks 1,4 miljonit eurot. Riigi poolt astutavad sammud kinnitavad, et energiasääst ning tervisliku elukeskkonna loomine ei jää pelgalt tühjadeks sõnadeks.

Korterelamuid vaevab suur energiakulu

Praegune peamine probleem olemasoleva elamufondi energiakulukus. Viimane on ka üks peamisi põhjuseid, miks Jüri Ratase juhitud valitsus on võtnud eesmärgiks toetada korterelamute ja väikeelamute kordategemist, et need oleksid energiasäästlikumad ning tervikuna oleks elukeskkond parem, kus inimesed igapäevaselt elavad.

Teisalt täidab korterelamute renoveerimine suurepäraselt Euroopa Liidu poolt seatud kliimaeesmärke. Nende poole liikudes ei ole oluline mitte ainult roheline energiatootmine vaid oluline on panustada ka energiatõhususse erinevates sektorites. Kliimapoliitikast on saanud meie elu lahutamatu osa, mistõttu peavad uuendatud korterelamud olema energiasäästlikud, hea sisekliimaga ja välisilmega.

Kiidan heaks valitsuse poolt võetud suuna, mille järgi on eelisobjektideks need, mis jäävad väljapoole Harju- ja Tartumaad. Riigi kohalolu on ääretult vajalik ka piirkondadele, mis jäävad kuldsest ringist väljapoole. Seda juba seetõttu, et maapiirkondades on probleem väga terav, teisalt tekitab elamute renoveerime kriisi ajal ehitussektorile tööd juurde. Sellest võiksid võita enam maapiirkondades elavad inimesed.

Lihtne oleks öelda, et meil on korteriühistud, kes võiksid võtta kogu korterelamutega seonduvad küsimused enda kanda. Jah, enamik Eestimaal tegutsevatest korteriühistutest saavadki kenasti hakkama ja suudavad samm-sammult remondifondi kogudes maja seisukorda parandada, kuid paraku seavad rahalised võimalused suuremahulisteks töödeks sageli piirid.

Tihti minnakse abi otsima pankadelt, et majale uus katus peale saada, kuid kui korterelamu asub piirkonnas, kus kinnisvara väärtus madal, suhtuvad pangad laenu andmisse ettevaatlikult.

Lisaraha ootab ka väikeelamuid

Natukene uudsem meede, millest kõik pole teadlikud on see, et ka väikeelamute korrastamiseks on võimalik saada toetust. Selle toetusmeetme alla läheb väikeelamu, mis on ehitatud enne 2000. aastat. See võib olla nii üksikelamu, ridaelamu, suvila või aiamaja, mida pärast rekonstrueerimist kasutatakse elamuna.

Minu meelest on see hea võimalus, et vahetada kodul aknaid, korrastada katust, fassaadi või teha muid töid, mille lõppeesmärgiks on energiakulude vähendamine ja parandatud elukeskkond.

Riik ei saa mööda vaadata ka vähekindlustatud lasterikastest peredest, kelle elamistingimuste parandamist toetab riik järgmisel aastal kolme miljoni euroga. Aastatel 2021-2024 on toetuste kogusummana ette nähtud 12,2 miljonit eurot. Ennekõike on see toetusmeede mõeldud kolme- ja enamalapseliste vähekindlustatud perede elamistingimuste parandamiseks. Pered saavad toetuse abil soetada, renoveerida või laiendada oma kodu ja nüüdisajastada sealseid kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme.

Inimeste jaoks on kodu pelgupaik, mis pakub alati turvatunnet. Tuleb aga tõdeda, et 21. sajandi Eestis ei ole kõik kodud sellised, kus oleksid olemas kaasaegsed võimalused. Võib kõlada küll üllatavalt, aga Eestimaal on väga palju peresid, kelle kodudes muldpõrand ning kaasaegset veevärki asendab hoopis solgipang. Riik peab eelisjärjekorras ulatama just sellistele peredele abikäe.

Kokkuvõttes, on mul äärmiselt hea meel, et riik näeb ette korterelamute ja väikeelamute toetamist järgnevatel aastatel, et Eestimaal olevad kodud muutuksid elamisväärsemateks, säästlikemaks, ilusamaks, ohutumaks ja paremini ligipääsetavamaks. Head elamistingimused ja hea sisekliima mõjutavad otseselt inimese heaolu ja tervist ning hoonete energiatõhususe suurendamise vajaduses ei kahtle enam keegi.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: