Ursula von der Leyen: uus "Euroopa Bauhaus"
Euroopa peamine eesmärk on saada aastaks 2050 esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Selleks ei piisa ainult heitkoguste vähendamisest. Vajame majandusmudelit, mis annab planeedile taastuvenergial põhineva ringmajanduse kaudu tagasi selle, mis temalt võetakse, kirjutab Ursula von der Leyen.
Chicago, Tel Aviv, Ascona, Dessau, Kaliningrad. Paul Klee, Vassili Kandinsky, Anni Albers, Laszlo Moholy-Nagy, Iwao Yamawaki. Walter Gropiuse ja tema sõprade poolt Weimaris 1919. aastal asutatud Bauhaus (ametlikult Staatliches Bauhaus) muutus kiiresti rahvusvaheliseks liikumiseks arhitektuuri, kunsti ja disaini valdkonnas.
See on mõjutanud loovat mõtlemist, mööblidisaini ja linnamaastikku kogu maailmas enam kui saja aasta jooksul. Kunsti ja praktilisust ühendades aitasid Bauhausi geniaalsed teerajajad sõna otseses mõttes kujundada sotsiaalset ja majanduslikku üleminekut tööstusühiskonnale ja 20. sajandisse.
Sada aastat hiljem seisame silmitsi uute üleilmsete väljakutsetega: kliimamuutus, reostus, digiüleminek ja demograafiline plahvatus, mille tulemusel peaks maailma elanikkond ennustuse kohaselt suurenema sajandi keskpaigaks kuni kümne miljardi inimeseni. Need muudatused toimuvad käsikäes näiliselt piiramatu majanduskasvuga, mis kahjustab meie heaolu, meie planeeti ja meie piiratud loodusvarasid.
Hooned ja taristud tekitavad vähemalt 40 protsenti kasvuhoonegaaside heitest. Moodsad ehitised põhinevad suures osas tsemendil ja terasel, mille mõlema tootmiseks kulub tohutul hulgal energiat ja mis isegi eraldavad keemiliste reaktsioonide kaudu süsinikdioksiidi.
Kõik märgid näitavad ühes suunas: me peame oma mõtteviisi ja plaane muutma. Euroopa saab etendada selles muutuses juhtrolli ja ta peab seda tegema. Seepärast oleme seadnud Euroopa rohelise kokkuleppe oma prioriteediks. See avab hulga uusi võimalusi ja on meie uus majanduskasvu strateegia.
Euroopa peamine eesmärk on saada aastaks 2050 esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Selleks ei piisa ainult heitkoguste vähendamisest. Vajame majandusmudelit, mis annab planeedile taastuvenergial põhineva ringmajanduse kaudu tagasi selle, mis temalt võetakse.
Kuid tahan, et see oleks midagi enamat kui keskkonna- või majandusprojekt. Euroopa roheline kokkulepe peab olema eelkõige Euroopa uus kultuuriprojekt. Igal liikumisel on oma pale ja oma iseloom. See süsteemne muutus vajab oma esteetikat, milles ühendatakse disain ja kestlikkus.
Seepärast käivitame uue "Euroopa Bauhausi" liikumise, disaini-ja loomekeskkonna, kus arhitektid, kunstnikud, tudengid, teadlased, insenerid ja disainerid teevad koostööd, et see visioon teoks teha.
Uus "Euroopa Bauhaus" on liikumapanev jõud, et muuta Euroopa roheline kokkulepe atraktiivseks, uuenduslikuks ja inimkeskseks. See liikumine põhineb kestlikkusel, juurdepääsetavusel ja esteetikal, selle eesmärk on tuua Euroopa roheline kokkulepe inimestele lähemale ning muuta ringlussevõtt, taastuvenergia ja bioloogiline mitmekesisus loomulikuks.
Inimesed peaksid saama Euroopa rohelist kokkulepet tunda, näha ja kogeda. Selle saab muuta võimalikuks ehitustööstus, kus kasutatakse looduslikke materjale, nagu puit või bambus. Või arhitektuur, kus kasutatakse looduslähedasi vorme ja ehituspõhimõtteid, võetakse algusest peale arvesse ökosüsteeme ning mis lähtub kestlikkuse ja taaskasutuse põhimõtetest.
Uus "Euroopa Bauhaus" peaks ära kasutama ka sajandi teist revolutsioonilist suundumust. Digiteerimine muudab üha enam seda, kuidas me mõtleme ja tegutseme. Tulevikus toimivad majad, asulad ja linnad paremini tänu oma digiteisikule. Arvutisimulatsioonid võimaldavad teha paremaid disainiotsuseid ning seega suurendada ressursitõhusust ja taaskasutust ning vähendada mõju keskkonnale ja kohalikule kliimale. Eesmärk on kliimaneutraalsed linnad, kus on parem elada.
Uue "Euroopa Bauhausi" eesmärk on sama, mis Weimarist pärit ja kogu maailmas levinud ajaloolisel Bauhausi liikumisel: olla midagi enamat kui ainult arhitektuurikool, kus kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja tehnikaid. Bauhausi murranguline edu ei oleks olnud mõeldav ilma ühenduseta kunsti- ja kultuurimaailmaga ega ajastu sotsiaalsete väljakutseteta.
Vana Bauhaus tõestas, et tööstus ja hea disain võivad parandada miljonite inimeste igapäevaelu. Uus "Euroopa Bauhaus" peaks käivitama samalaadse dünaamika. See peaks näitama, et vajalik võib samal ajal olla kaunis, et stiil ja kestlikkus sobivad kokku. Peame jätma tuttavad teed ja muutma oma vaatenurka. Uus "Euroopa Bauhaus" loob selleks võimaluse.
Järgmise kahe aasta jooksul algatatakse liidu eri liikmesriikides esimesed viis "Euroopa Bauhausi" projekti. Nende kõigi ühine nimetaja on kestlikkus, kuid erineva rõhuasetusega. Olgu projekti teemaks looduslikud ehitusmaterjalid ja energiatõhusus, demograafia, tuleviku liikuvus või ressursitõhus digiinnovatsioon – alati on need ühendatud kultuuri ja kunstiga.
Need on Euroopa ettevõtete loovuse katselaborid ja sõlmpunktid, kust saab alguse Euroopa ja üleilmne võrgustik, mis suurendab võimalikult palju iga üksiku Bauhausi majanduslikku, ökoloogilist ja sotsiaalset mõju.
Tahan, et uus "Euroopa Bauhaus" käivitaks loova ja interdistsiplinaarse liikumise, mis arendaks välja nii esteetilised kui ka funktsionaalsed standardid koostoimes tipptehnoloogia, keskkonna ja kliimaga.
Kui suudame ühendada kestlikkuse hea disainiga, saab Euroopa roheline kokkulepe hea hoo – ja seda ka Euroopa Liidust kaugemal. See peaks elavdama arutelu uute ehitusmeetodite ja disainilahenduste üle. See peaks aitama eksperimenteerida ja andma praktilisi vastuseid sotsiaalsele küsimusele selle kohta, milline võiks olla eurooplaste tänapäevane elu kooskõlas loodusega. See aitab muuta meie 21. sajandi kaunimaks ja humaansemaks.
Toimetaja: Kaupo Meiel