Euroopa plaanib aastaks 2050 olla kliimaneutraalne ja selle saavutamiseks lepiti kokku Euroopa Liidu (EL) roheleppes¹, mis annab suuna ka EL-i investeeringutele. See tähendab, et juba 30 aasta pärast on meie hooned ja taristu jätkusuutlikult korraldatud, linnaruumid on heitgaasivabad ja meie energia tuleneb loodussõbralikest lahendustest.

Rohelepe näeb ette, et ühe olulise sammuna rohelise tuleviku suunas tuleb fookus seada hoonete energiatõhustamisele ehk sisuliselt hoonete rekonstrueerimisele – Euroopa Komisjon on selle tarbeks ette valmistanud renoveerimislaine tegevusplaani².

Kuna hoonefond on Euroopas üks suurimaid energiatarbijaid ja Euroopa Komisjoni sõnul on 75 protsenti sellest energiat raiskav³, on hoonete rekonstrueerimisel oluline positiivne mõju energia säästule, vähendades ka koduomanike energiakulusid.

Näiteks Eesti kogemusel võib korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C anda kütteenergia säästu 65 protsenti ning soojusenergia ja elektrikulusid vähendada 50 protsenti⁴.

Eestis alustati suuremahulise hoonete ehitusega pärast Teist maailmasõda, kui võeti laialdaselt kasutusele raudbetoonist konstruktsioonid, mis võimaldasid tehaseliselt ehitusprotsesse kiirendada. Efektiivsemad lahendused ja tehased on üheks põhjuseks, miks üle poole Eesti praegusest hoonefondist valmis 20 aasta jooksul vahemikus 1970-1990.⁵

Hinnanguliselt 80 protsenti praegustest hoonetest nii Eestis kui ka Euroopas on endiselt kasutuses 30 aasta pärast, samas arvestatakse ehitise elukaare teooria kohaselt hoone keskmiseks elueaks 50-70 aastat.

See tähendab, et meil on ees suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida oma elukeskkond ning tänased hooned kvaliteetsete ja elamisväärsetena ka tulevikus. Selleni jõudmiseks kinnitas Eesti sellel aastal uue energiatõhususele suunatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia⁶.

Strateegia peamine eesmärk on hoonefond 2050. aastaks terviklikult rekonstrueerida energiatõhususe klassi C, seega on järgnevatel aastakümnetel on vaja rekonstrueerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.

Hoonefond on vananemas ja vajab järjekindlat renoveerimist isegi ilma kliimaneutraalsuse kokkuleppeta. Siinkohal on ühelt poolt oluline KredExi kui kompetentsikeskuse roll ning teiselt poolt hooneomanike ja korteriühistute endi huvi ning aktiivsus.

Praegune väljakutse Eestis seisneb selles, kuidas me suudame igal aastal terviklikult rekonstrueerida ainuüksi 450 korterelamut, et täita roheleppega antud lubadusi. Selliste suurte väljakutsete lahendamine karjub innovatsiooni järele ja nõuab teadus- ja arendustegevusele suurema fookuse andmist ehitussektoris.

Kui räägime moonshot⁷ mõtteviisist, siis tähendab see riigi poolt suuremat rolli, et toetada ja nügida sektorit arendustesse rohkem rõhku panema. Tootlikkuse kasvuks vajame tehnoloogiaid, mis seavad keskpunkti universaalsed lahendused. Vastus, kuidas seda teha, peitub meie lähiajaloos.

Paljud enne 1990. aastaid ehitatud korterelamud valmisid tüüpprojektide alusel elamuehituse kombinaatides ehk sisuliselt tehastes. Näiteks Tallinna Elamuehituskombinaadis toodeti raudbetoonpaneelidest Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe korterelamuid.

Kõik suuremad elamurajoonid on Eestis valminud tüüpprojektide põhjal ja sarnaseid vanu tehase abil tüüpprojekti järgi ehitatud hooneid on ka mujal Euroopas palju. Mis tähendab, et samm edasi on samm tagasi – me vajame rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tehaselist võimekust ja tüüplahenduste väljatöötamist vanadele tüüpprojektidele. Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevad nõudlust rekonstrueerimise turul.

Rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tegid sammu õiges suunas TalTechi teadlased, kelle juhtimisel rekonstrueeriti Horisont 2020 rahvusvahelise uurimisprojekti⁸ raames 2017. aastal terviklikult TalTechi viiekorruselise raudbetoonpaneelidest tüüpprojekti korterelamu. TalTech töötas välja ja kasutas masstoodetavaid puidust lisasoojustuselemente, mis sisaldasid soojustusmaterjali, aknaid ja ventilatsioonisüsteemi.

Projekt näitas, et hoone fassaadi ja katuse katmine tehases toodetud elementidega on oluliselt kiirem ning võimaldab paremini kontrollitavat kvaliteeti. See sillutas teed korterelamute elemendipõhise rekonstrueerimise pilootprojektile⁹, mis käivitub veel sellel aastal.

Pilootprojekti eesmärk on elementidega terviklikult rekonstrueerida kuni kakskümmend tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamut, millel on kuni viis korrust – hruštšovkad, Tallinna Elamuehituskombinaadi Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe tüüpprojektid ning Tartu Elamuehituskombinaadi Annelinna tüüpprojektid.

Korterelamud saavad uue ventilatsiooni, efektiivsema küttesüsteemi ja elanikke segatakse minimaalselt – tehases toodetud soojustuselemendid koos akende ja ventilatsiooniga paigaldatakse hoonele vaid kuu ajaga.

Me ei ole Euroopas üksi, paljud riigid on alustanud lahenduste otsimisega, kuidas oma vananevat hoonefondi ja elukeskkonda parendada ning energiatõhususe eesmärke täita.

Näiteks üks radikaalseimatest on Moskva lahendus, kus vanu korterelamuid lammutatakse kvartalite kaupa ja asemele ehitatakse uued¹⁰. Hollandis on käimas projekt, mille käigus arendatakse välja tehase prototüübi jooniseid ja plaani, mis võimaldab toota hoone energiatõhustamiseks vajalikke komponente.¹¹

Eesti tugevus on aga see, et keskendume olemasoleva kogemuse baasil mastaabiefekti saavutamisele, millel on laiaulatuslik mõju mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale.