Helle-Moonika Helme: põhiseadus jääb abielu rahvaküsitlusest välja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Kevadesse kavandatud abieluteemalise rahvaküsitluse küsimuse sõnastus põhiseadust ei maini, ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige Helle-Moonika Helme, kes leiab, et Eestis võiks korraldada rohkem rahvaküsitlusi ühiskonnas aktuaalsetel teemadel.

Helme ütles ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et EKRE algse plaani kohaselt võinuks küsimus kõlada, et kas te toetate, et abielu oleks mehe ja naise vaheline liit. Küsimuse täpse sõnastuse kallal aga praegu veel töötatakse, kuna ka õiguskantsler on öelnud, et küsimusest väga oleneb, kuidas saab pärast edasi liikuda. "Sõnastust peab veel timmima, et ei tuleks pärast tagasilööke," sõnas Helme, kinnitades aga, et põhiseadust küsimuse sõnastusse ei tule.

"Rahvaküsitluse igal juhul teeme, sellepärast, et see on üks osa meie demokraatia paketist, kus me tegelikult tahame, et see rahvaküsitlus oleks pretsedent. Sellest edasi me võiksime liikuda ka järgmiste rahvaküsitlustega kõikvõimalikel ühiskonnas tähtsates küsimustes. Näiteks kasvõi presidendi otsevalimine," ütles Helme.

"Me ikkagi arvame, et mingites sellistes asjades, mis on ühiskonnaelus tähtsad, me võiksime küsida, mida rahvas päriselt arvab. Siis me võib-olla võtaksime ka ühiskonnas väga palju pingeid maha."

Algselt kohalike omavalitsuste volikogude valimiste päevale plaanitud rahvaküsitluse toomist kevadesse pidas Helme heaks, sest kui see on teistest valimistest eraldi, saavad inimesed isekeskis selle küsimuse peale mõelda. "Mida kiiremini me need pinged ühiskonnas maha saame, seda parem," sõnastas Helme küsitluse korraldamise ühe eesmärgi.

Saatejuht Liisu Lassi küsimusele, miks riik peab inimeste eraelu reguleerima, vastas Helme: "Ühest küljest inimesed muidugi elavad oma eraelu nii nagu nad elavad, aga teatud küsimustes me ju riigina sekkume päris palju inimeste eraellu, kasvõi toetuste vallas. Väga palju riik ju reguleerib erinevate teiste seadustega inimeste eraelu, nii et miks mitte ka siin. Meil on ju perekonnaseadus tegelikult olemas, aga lihtsalt me selle rahvaküsitlusega tahaksime selle asja veelkord üle kinnitada, sest me näeme, et selline institutsionaalne dekonstrueerimine käib. See oleks hea ära teha. Just praegu."

Kui rahvaküsitlusel hääletajad vastavad küsimusele, kas abielu peaks olema ühe mehe ja ühe naise liit, jaatavalt, siis Helme teadmise järgi kinnistab see soovi ka seadusandjale sellisel kujul, et näiteks perekonnaseadust, mida riigikogus on võimalik muuta, enam tulevikus nii lihtsalt muuta ei saa.

EELK peapiiskop Urmas Viilma on öelnud, et kui rahvahääletus on abielu mehe ja naise vahelise liiduna ära defineerinud, võib riik ära lahendada ka koos elavate paaride juriidilised probleemid. Helle-Moonika Helme ei soovinud aga teleintervjuus kooseluseaduse temaatikal pikemalt peatuda. Rahvaküsitlusest tõukuvalt tekkinud avaliku arutelu fookus on tema hinnangul praegu läinud kuskile, kuhu ta ei peaks minema. "See rahvaküsitlus on tegelikult nii lihtne. Ma üldse ei saa aru, miks on hirmsad kired üles paisutatud kogu selle asja ümber./.../ Inimesed, kes arvavad, et see nii on (abielu on ühe mehe ja ühe naise liit – toim.), vastavad jaa, inimesed, kes ei arva nii, ütlevad ei, ja pärast vaatame."

Helme: inimesed võiksid püüelda abielu ideaali poole

Vajadust abielu riikliku reguleerimise järele põhjendas Helme arusaamaga, et abielu on institutsioon ja ta peaks sellisena säilima.

"Inimkond on arenenud sellistes institutsionaalsetes küsimustes ikkagi evolutsiooniliselt. Loomulikult on inimkonna ajaloos käinud kõikvõimalikke revolutsioonilisi ümberkonstrueerimise soove ka varem, ütleme pärast suurt oktoobrirevolutsiooni Venemaal näiteks. Siis ju ka räägiti, et abielu ei ole vaja, elagu kõik, kellega tahavad, aga see kõik läks mööda ja abielu tuli väga tugevalt tagasi. Inimesed tahavad institutsioone, sest need tähendavad neile stabiilsust ja turvalisust. Abielu on ideaal, mille poole inimesed peaksid ja võiksid püüelda."

Ajakirjaniku küsimusele, kas riik võiks keelata sel juhul ka abielu lahutamise, vastas Helme, et kindlasti mitte. "Abielu ja lahutus selles ideaali mõistes ei ole ju seotud. Abielu on abielu, aga lahutused tekivad hoopis muudel põhjustel. Lahutused ei teki sel põhjusel, et inimesed on abiellunud, lahutused tekivad seetõttu, et inimesed on võib-olla läinud abielulisse suhtesse läbimõtlematult või nad ei ole teineteist piisavalt tundma õppinud. Sealt tulevad need probleemid, miks inimesed pärast lahutavad."

Kooselus olevate samasooliste paaride tagakiusamist praegu Helme Eestis ei näe ega usu seda juhtuvat ka pärast rahvaküsitlust. Helme hinnangul on ka praegu näiteks vabaabielus lihtsalt koos elavatel inimestel võimalik oma suhteid lahendada. Praegu konkreetset plaani, mida kooseluseadusega teha pärast rahvaküsitlust, Helme sõnul pole.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Liisu Lass

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: