Põlluaas: ühiskonna lõhestamine algas kooseluseaduse läbipressimisega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigikogu esimees, EKRE liige Henn Põlluaas, et ühiskonna lõhestamine algas kooseluseaduse vastuvõtmisega ning ta on veendunud, et kevadel toimuv rahvaküsitlus annab EKRE-le loodetud tulemuse ehk abielu defineeritakse mehe ja naise vahelise liiduna.

"2014-2015, kui Reformierakonna ja sotside jõul pressiti kooseluseadus läbi vastu ühiskonna enamuse tahet, siis sellest hetkest ju ühiskonna lõhestamine algas ja tänane olukord on ju üsna drastiline. Täna ju juba Rohelised ja Eesti 200 korjavad allkirju petitsioonile, et abielu institutsioon üleüldse ära lõhkuda," rääkis Põlluaas "Esimeses stuudios".

"Täna olemegi kõikide nende asjade tõttu sellises olukorras, kus perekonna eest tuleb seista ja lasta rahval otsustada. Sellises olukorras, kus emotsioonid on lakke viidud, kus ühiskond on tõesti selles küsimuses üsnagi lõhki, siis tulebki anda rahvale võimalus otsustada selle üle, millises suunas me tulevikus läheme," lisas ta.

Põlluaas kinnitas, et tema ei usu, et kevadine rahvahääletus tooks EKRE-le loodetust vastupidise tulemuse ehk rahvas ei poolda abielu kui vaid mehe ja naise liitu. 

"Kui me vaatame küsitlusi, siis enamus inimesi toetavad, et abielu on ja peab jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Ma ei usu, et ka kõige rängema ja suurema ajupesu ja vastukampaaniaga suudetakse see olukord ümber muuta," ütles ta.

"Aga tegelikult ju samme on selles suunas tehtud juba aastaid. Tegelikult on olnud kooseluseaduse vastuvõtjatel silme ees salasiht jõuda ikkagi samasooliste abieluni," lisas ta.

Põlluaas ei usu ka, et täide lähevad opositsiooni pingutused selleks, et rahvaküsitlusest tuleks praeguse valitsuse umbusaldushääletus.

"Üldse sellise eesmärgi püstitamine on ju üliküüniline. Kui me arvestame, et EKRE-t valis 100 000 inimest, lisaks veel mitusada tuhat inimest - 55 protsenti vist - ühe küsitluse järgi toetab mehe ja naise liitu abieluna, siis tegelikult see tähendab, et need, kes nii väljendavad, ei välista mitte ainult EKRE-t, vaid ka suurema osa Eesti rahvast. Kui see pole lõhestamine ja viha õhutamine, mis siis veel on?" rääkis Põlluaas.

"Kui meil on ühiskonna enamus selline, kes nende jaoks ei kõlba, keda nemad peavad välistama, siis andke andeks, siis me jõuame mingisse totalitaarsesse režiimi, kus mingisugused vähemused määravad enamusele, kuidas peab käituma, kuidas mõtlema, mida tegema. Sellises ühiskonnas me oleme juba olnud ja sinna me kindlasti ei ole nõus tagasi minema."

Kui rahvaküsitlusel saadakse toetus abielule kui mehe ja naise liidule, siis peaks Põlluaasa hinnangul sellest piisama, et põhiseadust muuta.

"Eks igat asja vaatame vastavalt olukorrale. Üks on küll see, et kui rahvas läbi referendumi kinnitab, et ühiskond valib selle normaalse tee, selle, kus me oleme olnud, ja annab abielule põhiseadusliku kaitse referendumi läbi, siis peaks sellest mandaadist küll juba piisama, et põhiseadust muuta ja viia see printsiip sinna ka sisse."

Põlluaas kinnitas, et EKRE ei ole vastu samasooliste inimeste suhtele, küll aga ei pea erakond õigeks anda neile eriõigusi.

"Ma ei pea absoluutselt õigeks seda, et nende tahe oleks kuidagi prevaleeriv, et nemad on need, kes saavad eriõigusi või nõuavad neid eriõigusi endale. Eestis mitte ühegi rahvusvahelise monitooringu järgi mitte mingisugust diskrimineerimist, tagakiusamist mitte ühegi grupi suhtes ei ole ja väited, justkui samasooliste abielu oleks inimõigus, ei vasta ka tõele. ÜRO inimõiguste harta räägib abielust mehe ja naise vahel, Euroopa inimõiguste kohus on ka deklareerinud täiesti selgelt, et abielu on mehe ja naise vahel, et seda ei saa diskrimineerimiseks pidada, kui kuskil riigis pole samasooliste abielu legaliseeritud. Neil argumentidel pole jalgu all," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: