Maria Jufereva-Skuratovski: Manhattan on lähemal, kui te arvate ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maria Jufereva-Skuratovski
Maria Jufereva-Skuratovski Autor/allikas: Erakogu

Kui ma mõtlen Tallinnast, siis meeldib mulle mõelda suurejooneliselt ja perspektiiviga. Ja kui Tallinnas on olemas oma analoog Räniorule Ülemiste tehnopargi näol, siis miks ei võiks olemas olla ka meie oma Eesti Manhattan? Seda enam, et Kopli poolsaar seostub kohalikel elanikel järjest rohkem just selle osaga New Yorgist. Küllap leidub igas metropolis erilise koloriidi ja arhitektuuriga piirkond, kirjutab Maria Jufereva-Skuratovski.

Esmakordselt hakati Tallinna Manhattanist rääkima siis, kui kinnitati detailplaneering, mis lubas ehitada pilvelõhkuja keset Kopli poolsaart. Seejärel oli kuulda utoopilistest plaanidest luua kunstlikud meelelahutussaared ja kasiino. Siiski on need "ilmaimed" jäänud seni üksnes ideedeks, mille elluviimiseks ei ole olnud piisavalt julgust ega raha.

Samal ajal viiakse Põhja-Tallinnas juba praegu ellu vähemalt niisama huvitavaid investeeringute ja kinnisvaraga seotud projekte. Just need muudavadki selle piirkonna pealinna elanike ja külaliste jaoks üha atraktiivsemaks. Tõsi, mõned probleemid pole seniajani lahendust leidnud, mille tõttu piirkonna potentsiaali pole ka täielikult kasutatud.

"Koplit mitte pakkuda"

Pikki aastaid oli lause "Koplit ja Astangut mitte pakkuda" korterite ostu või vahetuse kuulutustes tavaline. Kui rääkida poolsaarest, siis aastat 20 tagasi hirmutasid paljusid kohalik kriminogeenne kontingent, arusaamatu logistika ja infrastruktuur. Seniajani on elamurajooni arendamine Kopli poolsaarel piiratud seetõttu, et parimad krundid on sadamaettevõtete valduses. Kuid vähehaaval muutub olukord paremuse suunas.

Näiteks Paljassaare sadama piirkond, mis on jagatud mitmete valdajate vahel, kujutab endast kurba ja suisa silme all lagunevat kooslust. Detailplaneeringut pole siiamaani, kuigi üldine ettekujutus selle krundi arendamisest on juba olemas. Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi arvates peab see territoorium saama uue funktsionaalse ülesande – perspektiivis võivad sinna olla rajatud elumajad ja äripinnad.

Kui plaanid viiakse ellu, siis ei jää Paljassaare sadam ligitõmbavuse poolest alla moodsale Noblessneri sadamale. Olen seisukohal, et investorid koos linnavõimudega peavad rakendama kogu jõu, et aasta-aastalt avada ligipääs merele aina rohkematele linnaelanikele ja külalistele.

Septembris algatas Tallinna linnavolikogu Meeruse sadamaterritooriumi detailplaneeringu ja strateegilise hindamise – praegu hoitakse seal killustikku ja muid puisteaineid. Ettevõtja Endel Siff soovib niisugust hoiustamist piirata ja avada sadamapiirkonna juurdepääsuks merele. Siia võib perspektiivis samuti tekkida uus elamu- ja ärikvartal. Ideaalis peaks uue hingamise saama ka Bekkeri sadam.

Siiski on need objektid seni käest lastud seisukorras ning pole teada täpne aeg, millal nendega tegelema hakatakse ja millal avatakse juurdepääs merele. Siiski on hea juba see, et asjaajamine on surnud punktist edasi liikunud ja juba on olemas selge visioon, millises suunas neid piirkondi arendama hakatakse.

Edulugu

Kui vaadata seda, mis on juba tehtud ja tehakse Põhja-Tallinnas, siis võib peamiste edulugudena esile tuua selliseid objekte nagu Balti jaama turg, Telliskivi kvartal, nüüdiselamute rajamine Kolde tänavale (Bonava).

Selliste projektide elluviimine võimaldab oluliselt muuta ka piirkonna elanikkonna koosseisu – piirkond on muutunud ligitõmbavaks noortele loomingulistele inimestele. Muide, Tartu ülikooli rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru analüüsi kohaselt on Põhja-Tallinnas elavate venelaste ja eestlaste suhe viimase kümnendi jooksul muutunud põliselanike kasuks.

Eraldi tähelepanu väärib Kopli liinide projekt (Fund), Bekkeri kvartal Marati tänaval (ettevõtete Hammerhead ja Scanium ühisprojekt) ning sealsamas kõrval asuv Põhjala tehas (endine kummitoodete tehas). Kopli liinide uue elamukvartali ehitamine muutis Kopli poolsaare kõige ohtlikuma ja hirmsama osa eliitrajooniks. See on justkui Tallinna Manhattan. Marati tänava kvartali areng aga sai järjekordseks magnetiks loomingulisele noorsoole, ettevõtjatele ja idufirmadele.

Kui te veel ei tea, siis Põhja-Tallinn võib uhkust tunda mitte üksnes Telliskivi, vaid ka Põhjala rajooni üle, kus on samuti kujunenud oma kogukond. Kinnisvaraspetsialisti Ardi Roosimaa arvates seisneb Kopli väärtus ajaloolises tehaseterritooriumis. Just tänu sellele pärandile saab tallinlastele tutvustada Ameerika loft-stiilis eluasemeid.

Millest on seniajani puudus?

Vaatamata Põhja-Tallinna piirkonna tormilisele arengule ja julgetele plaanidele ei ole mõned probleemid veel lahendust leidnud. On ilmselge, et Tallinna võimudel on, mille üle pead murda.

Esiteks on tarvis kriitiliselt läheneda transpordiküsimuse analüüsile. Praegune Telliskivi läbisõit on muutunud pudelikaelaks ja toimib võimete piiril. Sõle tänava transpordikoormus on samuti tugevalt tõusnud. Muuhulgas on vaja paigaldada valgusfoor vasakpöörde jaoks Sõle tänavalt sünnitusmaja juurde.

Teiseks on linnaosas tervikuna ja Koplis vaja aktiivsemalt arendada jalgrattateede võrgustikku. Eriti aktuaalseks on viimasel ajal muutunud ühendus Kopli liinide ja Põhjala tehase vahel.

Kolmandaks vajavad teenuste, kaubanduse, ühiskondliku toitlustamise ja vaba aja veetmise valdkonnad Kopli poolsaarel samuti aktiivsemat arendamist. See maht, milles need võimalused praegu olemas on, ei kata kohalike elanike vajadusi. Elanikkond samal ajal aga kasvab.

Neljandaks, võttes arvesse pealinna elanike ja külaliste kasvavat huvi piirkonna vastu, võib siin julgelt arendada elamu- ja äripindu müügiks ning rendile andmiseks. Seda potentsiaali alles avastatakse.

Viiendaks, on vaja jätkata avalikkusele ligipääsu võimaldamist mererannale. Näiteks Stroomi pargist algavat promenaadi võiks pikendada Süsta pargini.

Olen veendunud, et ülalpool loetletud projektid suudavad rõhutada linnaosa ja selle mitmesuguste piirkondade unikaalsust. Teine küsimus on, ega pandeemia nende elluviimist määramata ajaks edasi lükka? Seda enam, et ka teised Tallinna linnaosad vajavad samavõrd tähelepanu ja finantseerimist.

Kolmandaks oleks väga tervitatav, kui Tallinna linnaplaneerimise amet ja kinnisvaraarendajad püüaksid leida koos võimalusi ning lahendusi, kuidas saaks Kopli tagumist otsa arendada atraktiivseks kohaks. Põhjusi, miks ei saa teha üht või teist, on kindlasti lihtsam leida. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: