Mihhail Korb: Eesti maanteed ja raudtee saavad korda

Lähiaastatel jätkuvad investeeringud kõigi kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamiseks ja järgmiste projektide ettevalmistamiseks, et vähendada liiklusõnnetusi meie tihedaima liiklusega teedel, kirjutab Mihhail Korb.
Autojuhid ja bussireisijad, kes on paari viimase kuu jooksul sõitnud Tallinnast Tartu suunal, on saanud tunda rohkem mugavust ja kiirust. Tänavu suvel valminud neljarajalisele ja enam kui 20-kilomeetrisele Võõbu-Mäo teelõigule tuleb järgmisel ja eelolevatel aastatel kõvasti lisa. Üha enam rajatavaid kilomeetreid on kiirteed ning koos kohalike teede kõvakatte alla panekuga saab meie teedevõrk ka korda.
Transporditaristu valdkonnas jätkuvad 2021. eelarveaastal investeeringuid, mis toetavad paremat ligipääsu ja seeläbi terve Eesti elukeskkonda. Tuleval aastal hakatakse lisaks rajama ka täiendavaid ehitusobjekte. Jätkuvad arendused neljarajaliste magistraalidega kolmel põhisuunal, Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.
Samuti kiirendame Tallinna-Tartu maantee ehitust. Lisaks just valminud Võõbu-Mäo lõigule alustab maanteeamet Kärevere-Kardla lõigu neljarajaliseks ehitamisega, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 18 miljonit eurot.
Kohalikud teed saavad transiittee ja ettevõtlusega seotud rekonstrueerimiseks pea 20 miljonit eurot ja ligipääsetavuse parandamiseks kaks miljonit. Kruusateede tolmuvabaks muutmine tõstab maakohtade elukvaliteeti ja sinna on plaanis panustada lisaks kümme miljonit eurot.
Majanduslikult keerulisel ajal on oluline jätkata investeeringutega ka kohapeal, et turgutada majandust ja tulla sujuvamalt langusest välja. Eelkõige selleks, et luua paremad tingimused ettevõtluseks ning samal ajal pakkuda kohalikele elanikele kvaliteetsemaid teid.
Lähiaastatel jätkuvad investeeringud kõigi kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamiseks ja järgmiste projektide ettevalmistamiseks, et vähendada liiklusõnnetusi meie tihedaima liiklusega teedel.
Järgmisel aastal on ehituses üle 40 km neljarajalisi teid, millest 6,7 kilomeetrit avatakse hiljemalt järgmise aasta lõpuks ka liiklusele. Riigiteede teehoiukava 2020-2030 näeb ette, et Tallinnast Tartu ja Pärnu suunal on kavas ehitada neljarajalised maanteed valmis 2030. aastaks.
Tallinnast Narva suunas ning Pärnust edasi Iklani on kavas ehitada maanteed neljarajaliseks 2035. aastaks. Riigiteede teehoiukava uuendatakse igal aastal, et viia teede arendamise plaan kooskõlla uuendatud riigi eelarvestrateegiagaga.
Remonttööd käivad ka tuleval aastal meie raudteel, et olemasolevatel liinidel saaks sõita kiirrongiga võrreldaval kiirusel. On oluline, et lisaks auto või bussiga saaks kiiremini kohale ka rongiga. Pole ju normaalne, et rongisõit Tallinnast Tartu või Narva võtab sama palju aega kui sada aastat tagasi.
Järgmisel aastal toetatakse Tapa–Narva raudtee rekonstrueerimist ja kiiruste tõstmist lõiguti 135 kilomeetrit tunnis. Enam kui neli miljonit eurot läheb Tallinna–Tartu raudtee renoveerimisse ja kiiruse tõstmisse. Projekti raames ehitatakse üle Emajõe uus raudteesild ja õgvendatakse raudteed silla lähedal.
Tuleval aastal alustatakse Haapsalu raudtee Turba–Rohuküla lõigu ehitushangetega. Sellest esimese viie kilomeetri projekt Ellamaani valmib samuti järgmiseks aastaks. Eesmärgiks on võetud kogu raudtee Rohukülani valmis ehitada 2026. aastaks ning selle maksumuseks kujuneb kuni 100 miljonit eurot.
Uue Rail Balticu Eesti osa rajamiseks on eelarves kavandatud 70 miljonit eurot. Lisaks raudtee projekteerimisele ja ehitamisele hõlmab see ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide projekteerimist ja ehitamist ning Muuga ja Pärnu kaubaterminalide, Ülemiste depoo ning Vanasadama trammiliini projekteerimist.
2021. aastal jätkuvad tööd nn kiire ajakava rajatiste (viaduktid, ökoduktid, ristmeväljad) ehitamisel. Neid rajatisi on võimalik ehitada põhiprojekti lahenditest varem eraldiseisvana, et kiirendada ehitamist Eesti territooriumil.
Lisaks alustatakse töid kohtobjektide ehitamisel. Valmivad Lelle-Pärnu 1520 mm raudteeühenduse rekonstrueerimistööd. See raudteelõik rekonstrueeritakse Rail Balticu ehitamiseks vajalike mineraalmaterjalide (põlevkivi aherainena kaevandatud paasist valmistatud killustik) ja pealisehitusmaterjalide transpordiks.
Järgmine aasta tuleb maanteedel ja raudteel kõva ehituse aasta, millele aitavad kaasa riigi varasemast suuremad investeeringud. Meie teed ja raudtee saavad korda ning inimestel tekib võimalus sõita kiiresti ja mugavalt.
Toimetaja: Kaupo Meiel