Riik ei luba Tallinnast koristatud lund enam oma maale vedada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

26. veebruari hommikul tervitas tallinlasi selle talve esimene korralik lumesadu
26. veebruari hommikul tervitas tallinlasi selle talve esimene korralik lumesadu Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Tänavatelt kogutud lund riik enam oma maadele vedada ei luba, sest maa-ameti teatel imbuvad sulaveega koos pinnasesse raskemetallid ja naftasaadused ning reostunud krunti on oluliselt raskem müüa.

Põhja-Tallinna tänavatele sadanud lund on aastaid kuhjatud riigile kuuluvale Paljassaare tee 45 krundile. Hiljuti saatis Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid maa-ametile rutiinse kirja ja palus lume ladustamise luba ka eesootavaks talveks.

Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro aga ütles, et riik oma maadele enam lumehunnikuid ei luba.

"Müügimenetluste käigus on välja joonistunud selline tendets, et maaüksuseid, kus on olnud lumeladustusplatsid, on väga keeruline müüa. Ostjad on nende suhtes väga ettevaatlikud," selgitas Vooro.

Maaostjate tõrksuse põhjused on ametile nüüdseks selged - koos lumega tassivad veoautod tänavatelt minema ka sinna kogunenud sodi ja lumesulaveega imendub see pinnasesse.

"Nendel üksustel, kus on tehtud ka pinnasereostuse uuringuid, on esinenud maapinnas raskemetallide ja naftasaaduste reostus ja üldse mitte väikestes kogustes," rääkis Vooro.

Aastate jooksul on Tallinna tänavatelt kogutud lumi sulanud umbes viiel riigile kuuluval kinnistul. Tiina Vooro märkis, et suurem on mure seal, kus lund ladustatakse aastast aastasse ja kahjulikud ained jõuavad pinnases koguneda.

2014. aastal uuris keskkonnaagentuur Mustjõel asuvat platsi. Uuringust ilmnes, et kinnistu on nii saastunud, et võib-olla tuleb seal hakata pinnast puhastama.

"See on väga suur rahasumma, mis sinna tuleb arvestada sellel juhul. Ja seetõttu leidsimegi, et riigimaa pidev kasutamine reostusohuga tegevusteks ei ole õige. See võib riigivara oluliselt kahjustada," rääkis Vooro.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid ütles, et riigile kuuluvale kinnistule on neil alternatiiv olemas. Uus plats asub mere ääres, senisest ladustuspaigast vaid 400 meetri kaugusel ja kuulub linnale.

"Meil peab olema valmisolek talveks ja tänase seisuga, kui 45 ei saa, siis on meil Paljassaare tee 42," sõnas Peeter Järvelaid.

Tegelikult pole tänavalt korjatud lume räpasus pealinlastele üllatus. Kaheksa aastat tagasi võttis linnavolikogu vastu Tallinna sademevee strateegia aastani 2030. Strateegia jagab lume laias laastus kaheks. Värskelt sadanud lumi keskkonnareostust ei tekita ja selle võiks vedada kas või merejääle või vähemalt kuhugi mere lähedale.

"Kui aga äravedu venib ja libeduse tõrjeks on kasutatud kemikaale, tekib lume keskkonnasäästliku käitlemisega probleeme," märgitakse dokumendis. Samas pakub strateegia ka lahenduse. "Tekib vajadus lumeladustamise paikade loomiseks, mis on varustatud liiva-õlipüünistega," märgitakse strateegias.

Vähemalt Põhja-Tallinnasse niisugust uhket platsi veel ehitatud pole. Ka Paljassaare tee 42 kinnistu oma võssakasvanud krundi ja lagunevate hoonetega pole lume ladustamiseks ette nähtud, vaid ootab lihtsalt arendajat, kes ala korda teeks.

Seda, et lume ladustamine kuidagi linnamaa väärtust langetaks, Peeter Järvelaid ei karda.

"Paljassaare on tulevane eliitpiirkond. Ma arvan, et arendajad on küllalt maiad ja maa hinnad pigem tõusevad. Natuke probleemiks on veepuhastusjaam. Seal on settetiigid. Sõltuvalt tuulest võib tulla sealt teatud lõhnasid, mis võib-olla ei ole kõige meeldivamad," rääkis Peeter Järvelaid.

Kogu Tallinna reovett puhastavas jaamas näeb Peeter Järvelaid ka võimalikku lahendust lumekuhjamismurele.

"Kui te minu käest küsite, siis veepuhastusjaama ühe arendusena võiks selle lumeteema lahendada. Kui see oleks võimalik, või vähemalt, mis puudutab Põhja-Tallinnat. Teeme mingid keskkonnale ohutud reservuaarid, kuhu see lumi läheb. Siis on meil aega oodata, kuni ta ära sulab ja sealt ta läheb puhastisse ja sealt juba puhtana merre," rääkis Peeter Järvelaid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: