EKRE seisab jätkuvalt noorte vanema loata psühhiaatrile lubamise vastu
Järgmisel nädalal arutab riigikogu sotsiaalkomisjon jälle psühhiaatrilise abi andmise seadust. Psühhiaatrid on ainsad eriarstid, kelle juurde pääsemiseks vajab alla 18-aastane laps lapsevanema luba. Erialaspetsialistid on korduvalt toonud välja vajaduse seadust muuta, EKRE aga seisab muudatuse vastu.
Lünk seaduses ei luba alla 18-aastastel noortel ise lapsevanema loata psühhiaatrilist abi otsida. Kuigi võimuladvik on korduvalt kinnitanud vajadust seadusandlust muuta, jäävad noored siiski iga kuu ilma abita, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Noortel peaks olema võimalus endale abi otsida alati, sõltumata sellest, mida nende perekonnaliikmed sellest arvavad. Umbusk vaimse tervise probleemide osas abi otsida ei ole mitte kõikides peredes ära kadunud," rääkis Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja, lastepsühhiaater Anne Kleinberg.
Noorsootöötaja Erko Sõrmuse sõnul lähtub praegune seadus valdavalt seisukohast, et kõigil lastel on toetav ja toimiv pere. "Paraku oma töös praktikas näen, et kahjuks on see olukord siiski teistsugune, et kõik lapsevanemad kas ei oska või mingil põhjusel ei taha oma lapse probleemiga tegeleda. Kui tal puuduvad võib-olla endale vajalikud oskused, on tal endal abi vaja või siis lausa on ta ise oma lapse probleemide põhjustajaks," rääkis ta.
Seadusemuudatus on kasvanud põhimõtteliseks vastasseisuks
Riigikogu sotsiaalkomisjonis on teemat arutatud kuus korda. Probleemi erinevaid tahke on käinud seletamas eriala spetsialistid. 36 organisatsiooni esindajad kirjutasid alla ühispöördumisele, mis põhjendab seadusemuudatuse olulisust.
"Sellest on poolteist aastat möödas, kui õiguskantsler juhtis riigi tähelepanu sellele, et see väikene seadusmuudatus oleks õiglane ja vajalik noorte jaoks. Ja täna me oleme seisus, kus riigikogu sotsiaalkomisjon on seda teemat menetlenud pea aasta. Sealhulgas on ju avaldanud sellele väikesele seaduse muudatusele toetust haridusministeerium, justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, väga kõvahäälselt, sealhulgas peaminister ja sotsiaalminister ja meie ikkagi menetleme ja ei saa teda menetletud," rääkis sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna (RE).
See, mis algul tundus väikese ja lihtsa seadusemuudatusena, on kasvanud põhimõtteliseks vastasseisuks.
Sotsiaalkomisjoni kuuluv EKRE liige Urmas Espenberg räägib, et teoreetiliselt on nad nõus, et noored võiksid erandkorras ilma vanema loata psühhiaatri jutule pääseda, praktikas kokkuleppeni ei jõuta. Kaks erandjuhtu, mil noor võiks ilma lapsevanemata psühhiaatri poole pöörduda, on Espenbergi sõnul eestkostja puudumine ja perevägivald.
"Kindlasti ma ei ole nõus sellega, et kõik hakkavad omatahtsi psühhiaatrite vahet käima, nii et iga suvaline laps, et las ta käib ennem psühholoogi nõustamisele, siis psühholoog vaatab, kas, kas, mis juba edasi," rääkis ta.
Espenberg toob muudatuse vastaste peamiste põhjustena välja vajaduse perega koostööd teha; kartuse, et noortele hakatakse liiga kangeid ravimeid välja kirjutama, aga ka hirmu, et vaimsetest probleemidest saab moehaigus või et noored hakkavad väljakirjutatud ravimeid mustal turul edasi müüma.
"Noored on altid igasuguseid asju proovima ja siis, kui läheb lahti jutt, et kõik võivad need minna, siis läheb see antidepressantide jutt lahti. Siis hakatakse seda, võib olla üksteisele müüma," rääkis ta.
Abita jäämine viib enesetapukatseteni
Psühhiaater lükkab seaduse muudatuse vastaste hirmud ümber. Arsti ülesanne ja pädevus ongi hinnata patsiendi seisundit ja vastavalt sellele toimida. "See ongi alati arsti tarkus näha läbi neid olukordi, et et millistel motiividel tegelikult tullakse, kuidas see ravimi kasutus on ehk et selleks on olemas reeglid, mida järgides me enamuse nendest probleemidest ennetame," ütles Kleinberg.
Nii eriala arstide kui ka noorsootöötajate hinnangul on probleem tõsine ja vajab tegutsemist.
"Pöördusin nelja erineva noortega tegutseva asutuse 13 töötaja poole. Ja nendest siis kolmandikul on reaalselt olnud kokkupuuteid küsimusega, kus lapsel on vaja psühhiaatrilist abi. Aga vanema vastuseisu tõttu ei ole seda leitud," rääkis Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on psühhiaatrite juurde mitte pääsenud noorte lood hirmutavad. "Kaks neist lugudest jõudsid enesetapukatseni – õnneks ebaõnnestunud katseteni. Üks neist on käimasolev protsess, kus laps siis ei julge oma vanematega kontakti võtta, kuivõrd tema vanemad on väga tugevalt veendumusel, et vaimse tervise küsimused on midagi, mis on ainult hullumeelsete või tugevalt vaimuhaigete küsimus," ütles ta.
Vaheetapid raskendavad abini jõudmist
Espenberg pakub välja lahenduse, et saatekirja või loa psühhiaatrile võiks välja kirjutada mõni teine noortega kokku puutuv täiskasvanu.
"Praktikas näeb see välja nii, et neid on ju igasugused võrgustikud, on see noorte ja lastekaitsevõrgustik, siis on seesama politsei, kus on teatud juhtumeid registreeritud, nemad võivad teha kohe sinna suunamise siis on koolipsühholoogid olemas, kelle juurde saab pöörduda. Neid võimalusi on palju ja psühholoog on Eestis palju ja nad on kõik suhteliselt rakendamata, nii et et, et siis peaks mõtlema, et kuidagi kuidagi need asjad, asjad nagu ära lahendada, mitte, mitte üksteist süüdistada," ütles ta.
Iga vaheetapp suurendab aga bürokraatiat ja nõuab lisajõude. Praegu on probleem olemasolevaidki nõudeid täita. Vaid 39 protsendus Eesti koolidest on tööl psühholoog. See tähendab, et üle poole koolidest peab ilma psühholoogita hakkama saama.
Kleinberg märkis, et kui inimene ei saa õigel ajal abi, võib näiteks depressioon muutuda krooniliseks.
"Aga enne seda, kui ta muutub krooniliseks rikub ära su elukvaliteedi, ehk et noor ei suuda õppida, ei suuda suhelda, oma elu elus ennast teostada ja ta hälbib igapäevasest elust. Ehk nad jäävad koju, istuvad alguses arvutis varsti enam mitte ka seal voodis pikali, söövad parimal juhul, on täiesti lootusetud ja mõtlevad ainult sellest, et ainuke lahendus oleks ära surra," sõnas ta.
Toimetaja: Barbara Oja