Psühhiaater: pooled meie patsiendid saaksid abi perearstilt
Alates uuest aastast suunatakse patsiendid, kes vajavad enda hinnangul psühhiaatrilist abi, esmalt perearsti juurde, kes otsustab e-konsultatsiooni toel eriarsti vajaduse. Psühhiaatrite seltsi esindaja Anne Kleinberg selgitas "Terevisioonis", et see võib aidata lühendada järjekordi.
"Kui perearst teeb psühhiaatrile e-konsultatsiooni ja sealt selgub, et inimene tõesti peab saama eriarstiabi, siis ta saabki psühhiaatri vastuvõtule," selgitas Kleinberg uut korda.
"Kui aga selgub, et perearst saab patsienti ise aidata või peaks teda aitama hoopis mõnes teises kohas – näiteks lapse puhul haridussüsteemis mingeid muudatusi tegema –, saab perearst head nõuanded ja võib inimest kohe ise aitama hakata," lisas ta.
Kleinbergi sõnul näitab praktika, et otse eriarsti poole pöördujatest väga suur osa tegelikult psühhiaatrit ei vaja.
"Ma olen aastaid e-konsultatsioonidele vastanud. Me võtame üle umbes kuuskümmend protsenti. Lastepsühhiaatrias tuleb see protsent kindlasti suurem, aga jämedalt pooled ei peaks tegelikult meie juurde tulema, vaid saaksid oma mured perearsti juures lahendada. See on päris suur hulk," sõnas Kleinberg.
Perearsti ja vaimse tervise õde tasub usaldada
Psühhiaatri kinnitusel ei tasu esmatasandi meditsiini peljata. "Numbreid vaadates usaldavad meie inimesed tegelikult oma perearsti juba aastaid ja see näitaja järjest suureneb," rääkis ta. "Perearsti ongi põhjust usaldada, sest nad on väga tublid, väga osavõtlikud ja väga praktilised, nad ei jäta oma patsiente hätta," lausus Kleinberg.
Kleinberg tõstis esile perearstikeskustes töötavaid vaimse tervise õdesid.
"Vaimse tervise õed on kohutavalt tähtsad inimesed ja nad on õnneks juba päris paljude perearstide kõrval. Ma loodan väga, et neid hakkab meie kõikide kõrval rohkem olema. Nemad on väga targad ja nende tööd on lihtsalt väga hea vaadata. See, mismoodi nad inimesi käsitlevad, otsuseid teevad ja soovitusi annavad, annab taaskord põhjust neid usaldada," lausus Kleinberg.
Süsteemi korrastamine on Kleinbergi hinnangul möödapääsmatu.
"Psühhiaatreid on vähe ja eriarstlikku abi tuleb hoida nende jaoks, kellel seda tõesti vaja on," rääkis ta. "Olukord paraneb nendele inimestele, kes ei ole ehk ise nii võimekad endale võimalusi leidma, aga kelle mure on sedavõrd tõsine, et ta peabki eriarsti juurde minema. Süsteemi korrastumine on hästi oluline, et erineva raskusastmega seisundid saaksid kõige parema lahenduse," lausus Kleinberg.
Erakorraliste probleemide, nagu psühhoosi või enesetapumõtete korral, jääb kõik endiseks ja tuleb pöörduda psühhiaatria erakorralisse vastuvõttu või kutsuda kiirabi.
Rääkides lastepsühhiaatrite nappusest, oli Kleinberg tuleviku osas lootusrikas: "Meil on väga palju armsaid noori kolleege, kes õpivad, on residentuuris või juba tööle tulnud. See kitsaskoht hakkab mööda minema, aga võtab veel aega," sõnas ta.
Samuti pidas ta normaalseks spetsialistide jagunemist era- ja riigisektori vahel.
"See süsteem koosnebki erapraksisest ja avalikust süsteemist, need on ühe terviku osad ja nendes inimesed tõesti töötavad. Seda ei peaks nägema nii traagilisena, pooled tasakaalustavad päris hästi teineteist. Oluline on see, et psühhiaatrid on Eestis olemas ja töötavad Eesti inimeste heaks," sõnas psühhiaater.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu










