Lähikontaktsete tuvastamine läheb aina keerulisemaks
Koroonaviirusega nakatunute arv ületas sel nädalal mitmel päeval 200 inimese piiri, sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti teel tervishoiualase kriisi suunas. Lähikontaktsete tuvastamine muutub aina keerulisemaks ning kui nakatunute lähikontaktseid enam tuvastada ei õnnestu, pole pääsu lauspiirangutest.
Veel oktoobri keskel paistis Eesti Euroopas silma erakordselt madalate nakatumisnäitajate poolest. Nüüd aga ei suudeta Tallinnas ja Harjumaal iga teise haige puhul nakatumisallikat enam kindlaks teha ehk haigus hakanud varjatult levima, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Kas seda nüüd ette arvata oli, aga koroona on selline, kes kipub mitte alati sellise ühtlase levikuga kasvama, vaid ta lähebki hüppeliste kolletena," rääkis koroonaviiruse mudeldaja Maro Kadastik.
Nii kiire haigestumise kasv on Kadastiku sõnul oodatav, sest nakatumiskordaja R, mis näitab mitmele inimesele üks haige viirust edasi annab, on viimased paar nädalal olnud 1,2 ja 1,4 vahel.
Laupäevaks oli see näit kerkinud 1,5-ni, mis tähendab et kaks haiget andis nakkuse edasi kolmele. Isegi kui nakatumiskordaja ei tõuseks, oleks see tõsine oht Eesti tervishoiusüsteemile, sest sel juhul täituksid haiglad aasta lõpuks koroonapatsientidega. Kuigi COVID-19 puhul on palju räägitud, kas piisavalt jagub juhitava hingamise aparaate, siis on tõsises kriisis Kadastiku sõnul kogu meditsiinisüsteem.
"Kui meil ikkagi saavad Covidi kohad täis, siis tuleb ikkagi võtta teistest kohtades neid juurde, sest me ei saa panna Covidi ja tavapatsiente kokku. Kui see süsteem läheb täiesti käest ära, nagu ta on osades kohtades maailmas läinud, kus ongi haiglad ainult Covidi patsiente täis, siis tekib see probleem, et me ei saa ravida enam teisi asju, mis oleksid väga ravitavad," rääkis ta.
Ka vajavad koroonaosakonnad märksa enam personali ja seetõttu pole võimalik sinna voodikohti lõputult juurde luua. Kadastiku sõnul tasuks pingutada, et saada olukord kontrolli alla, enne kui kriitiline piir on käes. Praeguste arvude puhul võib tema hinnangul pigem rääkida hiidlaine algusfaasist, kui haiguse levimisest lainetena. "See püsib väikeste lainetustena senikaua kuni terviseamet saab enamuse kontakte kätte," ütles ta.
Kõneroboti sõnumist ei saada sageli aru
Terviseameti epidemioloog Irina Dontšenko sõnul annavad Põhja regionaalosakonna inspektorid kontaktide määramiseks parima, väga aitas ka kõneroboti kaasamine.
Kõnerobot loeb küll lähikontaktsetele sõnad peale, aga sageli sellest ei piisa, sest ei saada roboti sõnumist aru. Nii on Tallinnas töötavad koroonadetektiivid saanud väljast poolt maja kümmekond abilist, kes inimestele üle helistavad. Appi on tulnud ka teiste piirkondade koroonadetektiivid.
Dontšeko märkis, et terviseamet võib loobuda lähikontaktsete otsimisest olukorras, kus haigestumine väljub kontrolli alt. "Väga oluline on praegu see, et me kõik käituksime õigesti, sest praegu kõik on meie kätes," lisas ta.
Kui koroonadetektiivide jõud raugeb, pole Kadastiku hinnangul enam üldistest piirangutest pääsu. "Igasuguse eksponsiaalse kasvu korral, mida kauem see kasv on, seda raskem on seda olukorda likvideerida ehk mida varem me saame sellele jaole, seda väiksema vaevaga me sellest lahti saame," sõnas ta.
Kadastik soovitab vähendada silmast silma kontakte nii palju kui võimalik, hoida võõrastega distantsi ja kui see pole võimalik, siis kasutada maski.
Teadlase sõnul tasub meeles pidada, et tänaste tegude või piirangute tulemus mõjutab koroonastatistikat alles kahe kuni nelja nädala pärast. Valitsust nõustav teadusnõukoda on oma piirangute soovitused juba esitanud, 2+2 reegli taastamise asemel soovitasid nad lihtsalt kahemeetrise vahe hoidmise nõuet.
Toimetaja: Barbara Oja