Näks ütles, et kui talvel oli periood, kus päevas lisandus Eestis tuhandeid positiivse koroonaproovi andnud inimesi ning koroonadetektiivid nende kõigiga ühendust võtta ei jõudnud, siis alates aprillist helistab terviseamet jälle kõik nakatunud läbi. Samuti saadakse ühendust ka enamiku lähikontaktsetega.

Näksi sõnul suhtub valdav osa inimestest neile helistavatesse terviseametnikesse hästi ning räägivad oma käikudest ning lähikontaktsetest. Samas tõdes ta, et kogu koroonaperioodi vältel on olnud ka inimesi, kes ei soovi karantiini solla.

"Terve see periood on olnud inimesi, võib-olla lähikontaktsete seas veidi enam, nüüd piiriületajatega taaskord veidi rohkem, kes ei taha võib-olla istuda karantiinis. Aga laias laastus on koroonapositiivsetega seis kontrolli all, lähikontaktsed on kaaristatud. Inimeste teadlikkus on aastaga tohutult tõusnud," rääkis ta.

Näksi sõnul on nii nakatunute kui ka lähikontaktsete puhul enesedistsipliin kõige tähtsam.

"Kui sa annad positiivse proovi või oled teadlik, et oled koroonapositiivse inimesega kokku puutunud, siis ongi enesedistsipliin kõige olulisem. Et ikkagi võtad vastutuse, jääd koju ja kui tekivad mingidki sümptomid, kõige väiksemadki, sa teed selle testi ja jääd koju karantiini," selgitas Näks.

"Siit ka nakatumiskordaja R lugemine - üks nüanss, mis seda võib tõsta, on inimesed, kes ei püsi kodus," lisas ta.

Näks ütles, et just praegu, maikuus on enesedistsipliin tähtis, et suvel oleks nakatumine madal ja tänu sellele ka Eesti rohkem avatud.

Näksi sõnul lubab kogemus koroonadetektiividel juba inimese häälest ja suhtumisest aru saada, kas ta kavatseb karantiini jääda või mitte.