Niisiis on suur sügisene santide ja sanditamise aeg. Alles käisid halloweenisandid ehk kõrvitsasandid oma luukerenägudega. Selle nädal alguses oli karvaste ja veidi koledate mardisantide aeg ja kaunid valged kadridki on peagi, 24. novembril uksele koputamas.

Et välismaiste santidega selgus majas oleks küsisin keelenõu andjatelt, et kuidas neid halloweenitajaid omamaiselt nimateda. Sain ägedad vastused, tuhat tänu keelerahvas!

Niisiis 31. oktoober on maakeeli kõigi pühakute päeva eelõhtu, lühidalt kõrvitsapüha. Ringi jooksevad kõrvitsasandid ehk kõrvitsapühalased. Ja nende tegevus, "kommi või pommi!" hüüdmine, on kommimine ja pommimine või kommipommimine. Või siis kommipommijooks kui võrrelda kadri- ja mardijooksuga. Niisiis, esimene samm kõrvitsarahva kodustamisel on tehtud, kodune nimi leitud.

Aga edasi. Edasi pole mõtet minna sel kombel nagu on aastaid enne kõrvitsapüha meedias silma hakanud. Ikka kipuvad ilmuma natuke halava tooniga kirjatööd, arvamused, et kohe-kohe tuleb kole kõrvitsapüha, mis meie ilusa mardi- ja kadrisantimise kombe ära tapab.

Ei tapa ühtigi, kui me targad ja tarmukad oleme ja kõrvitsakummardajaid kodustada püüame. Nii nagu mitmete võõraste asjade ja rahvastega juba teinud oleme. Kõige lihtsam ja rumalam on uks kinni lüüa, santijaid satanistideks ning monstrumiteks nimetada.

Otsisin aga ja leidsin teise tee käijaid.

Palusin sotsiaalmeedias kõrvitsasantidega kohtumiste kogemustest rääkida. Tuli hulk kenasid vastuseid. Keegi meenutas: "Üks tädike ütles, et peab luuletust ka lugema, muidu kommi ei saa. Siis lauldi:

Me kolmekesi tuleme Halloweeni maalt.

Meil kaasas korv ja peas on kaap,

kas magusat ka saab!?"

Teine proua rivistanud sandid üles ja nõudnud ilmtingimata millegagi üles astumist. Alguses olnud hirmunud sandilapsukestel suur tükk tühja vaikust, siis aga meenunud kellelegi komminoolijast üks mõistatus, ka teine. Kommid teeniti välja. Tean õpetajat, kes koolis kõrvitsasantima minejaile soovitas, et eesti kombe kohaselt tuleb millegi saamiseks ikka midagi teha.

Keegi meenutas: "Tulid, ütlesid "tere ja komm või pomm". Mul oli täpselt neli kommi kodus, tõin need ja ütlesin, et kui marti jooksma tulete, saate mitu korda rohkem, ainult ootan laule ka…"

Tallinna Kalamaja kandist aga meenutati: "Meil oli kodus kolm surma, libahunt ja korsaar, seda oli oodatud juba mitu kuud. Igal pool võeti meid vastu ja kommi anti ka, tänavatel oli nõidu ja tonte väga palju. Läksime sisse ainult neisse majadesse, kus kõrvitsalatern ukse ees oli."

Eesti folkloorinõukogu on teinud tänuväärset tööd folkloorsete kadri- ja mardikommete taaselustamisel. Praegu on käimas just santide rahvaloendus. Aga eks nüüdne elu koos nüüdsete kõrvitsasantidega ole ju homme folkloor. Seega liikumine "Hakkame santima!" saab ainult kasvada.

Veel kirjeldati mulle seda, kuis loodi suhted ühe Ameerikast Eestisse kolinud daamiga, kes tutvustanud lastele rõõmuga oma kodukandi kõrvitsapüha kombeid. Ja nii saadudki aru, et tegelikult on kõrvitsa-, kadri- ja mardisandid ühe pere lapsed, kasvanud koos usuga hingedest me ümber.

Hingedeajal on hea kõiki hingi mõista, olgu nad siis kodukootud või ringiga ookeani tagant koju tagasi tulnud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.