Kaupo Meiel: oleme rohkem ameeriklased, kui endale tunnistame
Ameerika oli meiega ja jääb meiega ning seetõttu on meile ka üsna oluline, vähemalt emotsionaalsel tasandil, kes on Ameerika Ühendriikide president, sest mõnes mõttes on ta ka meie president, leiab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Arvatavasti on päris paljudel inimestel kogu haritud maailmas tekkinud juba mõnevõrra tülpimus sellest, et nii söögi alla kui ka peale ning isegi söögi ajal ei räägita neil päevil muust kui Ameerika Ühendriikide presidendi valimistest. Pääsu sellest teemast nii pea ei paista, aga ei peagi paistma.
Ameerika presidendi, keda ka vaba maailma juhiks nimetatakse, valimiste mõju tungib isegi inimeste vaimuilma. Nimelt ilmus uuring, millest ilmnes, et nelja aasta eest presidendivalimistel Hillary Clintonit toetanud osariikide elanikke vaevasid valmistele järgnenud kuul vaimse tervise mured oluliselt sagedamini. Toona valimised võitnud Donald Trumpi toetajate vaimne tervis eriliselt ei kannatanud. Võimalik, et Trumpi toetajad lihtsalt ongi tugevama vaimuga, mine tea, aga küll me varsti teada saame.
Eestis kellegi vaimne tervis Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tõttu loodetavasti väga kannatada ei saa. Kindel selles olla muidugi ei ole võimalik, aga arvatavasti on need, kes on Donald Trumpi ja Joe Bideni valimiskampaaniast oma peamise ja tähtsaima hingeasja teinud, juba turvaliselt kuhugi puhtasse ja väljastpoolt kindlalt suletud uksega tuppa pandud.
Ameerika on meist kaugel, eestlastest selle maaga süvitsi tutvunud peale Maria-Ann Rohemäe, Neeme Raua ja Krister Kivi vaid üksikud väljavalitud ning kindlasti ei usu umbes kümme protsenti eestlastest USA olemasolussegi, sest see on kindla peale samasugune väljamõeldis nagu koroonaviirus.
Siiski on Ameerika Ühendriigid olemas ja meile väga olulised nii poliitiliselt, kaitsevõimeliselt kui ka kultuuriliselt, kuid selles nähakse ka ohtu. Ma näiteks ei mäleta viimasest kümnest aastast ühtegi sügist, mil ei ilmuks vähemalt ühte noomivat arvamust selle kohta, et miks me tähistame Eestis Ameerika kombe kohaselt Halloweeni, aga kipume unarusse jätma Mardipäeva ja Kadripäeva tähistamise.
Eks moe pärast tasub selle üle veidi nuriseda küll, aga võitlus on ammu kaotatud, aga õnneks ei ole Halloween ei Mardipäeva ega Kadripäeva välja söönud. Nii ameerikalikud pühad kui eesti rahvakombed saavad ja võivad täiesti rahulikult kõrvuti eksisteerida nagu Toomapäev ja jõulud seda teevad.
Pealegi on Halloweeni ja Mardipäeva kombed olemuslikult väga sarnased - mõlemad annavad lastele eluks kaasa kahtlasevõitu õppetunni, et kui sa lähed koledates rõivastes mõne võõra inimese ukse taha, siis antakse sulle tasuta asju.
On teada-tuntud tõsiasi, et Ameerika Ühendriigid pole midagi muud kui see, milleks Euroopa võinuks saada, kui kõige edumeelsemad, riskialtimad ja ettevõtlikumad inimesed poleks lombi taha Uude Maailma seilanud. Kõik, mille USA on meilt ära võtnud, annab ta aga meile tagasi ning kogu amerikaniseerumine on lihtsalt euroopluse järgmisele tasemele jõudmine.
Ameerika ümbritseb meid igal pool ja igal ajal. Kõige tähendusrikkam sümbol sellele asub Tallinnas Viru tänaval, kus kohalike käsitöömeistrite poe Hää Eesti Asi asemele tuleb Burger King. Eesti kultuuri platooniliselt armastava inimesena võiks nüüd paar pisarat poetada, aga kuna halamine on kurnav, siis selle peale sööks ühe burksi küll. Pealegi olgu parem Burger King kui relvapood.
Ameerika kultuur on lõputult rikas ja sealt nähtuste üle võtmine pole mingi häbiasi, aga kõike ei saa ühe tähelipuga lüüa, oluline on see, mida sealt üle ja omaks võtta. Näiteks selmet võtta poliitikuna eeskujuks Donald Trump, võiks šnitti võtta ühelt teiselt vabariiklasest presidendilt, Abraham Lincolnilt ja nõnda edasi.
Kui kunagi teatas kodumaal vähetuntud, kuid Eestis ülipopulaarne Rootsi ansambel Charizma, et rootslased ja eestlased on igavesed sõbrad, kes lähevad käest kinni tulevikule vastu, siis oli nende sõnum küll õige, aga käis hoopis Eesti ja USA, mitte Eesti ja Rootsi kohta. Rootslastel ei soovi viimasel ajal isegi mitte soomlased ega norrakad käest kinni hoida.
Ameerika oli meiega ja jääb meiega ning seetõttu on meile ka üsna oluline, vähemalt emotsionaalsel tasandil, kes on Ameerika Ühendriikide president, sest mõnes mõttes on ta ka meie president. USA olulisuse tõestuse kohta on üks lihtne test: kumma nimi tuleb teil esimesena meelde, kas Ameerika presidendi või Läti presidendi?
Mõjukaimad uudised, tehnoloogiad, filmid, majandustrendid, kõik tulevad just USA-st. Mis siin muust kõnelda, isegi jõuluvana on soomlaseks maskeerunud ameeriklane. Seega, hoolimata sellest, et ilusates mõttearendustes tahame end näha ja näidata looduslähedase metsarahvana, oleme tegelikult rohkem ameeriklased, kui endale tunnistada julgeme.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel