Tallinna Peeter-Pauli katedraali vitraažakendel on kunstnik Kai Kiudsoo-Värv kujutatud pühakud, kellel on seos Eestiga, vahendas "Aktuaalne kaamera". Eestil päris oma ehk siit pärit katolikupühakut veel ei ole ning peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise protsess on veel käimas.

Kõiki katoliku kiriku pühakuid on keeruline kokku lugeda.

"On ju need, kes on ametlikult kirja pandud Rooma kalendrisse, kelle päeva tähistatakse. Nende hulk on 10 000 ringis. Eriti keskajal oli väga aktiivne kanoniseerimine, mõned paavstid soosisid kanoniseerimist. /.../ Me tegelikult ei tea, kui palju neid pühakuid on, aga nagu kirik õpetab, neid on lugematu hulk Issanda juures," rääkis Eesti Katoliku Kiriku pressiesindaja Marge Marie Paas.

Pühakute austamine on väga vana kristlik komme. Kõikide pühakute suurpüha hakati katoliku kirikus tähistama 3. sajandil ning kirikukalendrisse jõudis see katoliiklaste jaoks oluline püha 7. sajandil.

Pühakutepäeva tähistatakse ka luterikirikus.

"Iga inimene on püha. Kõik inimesed on pühad ja pühaks saadakse läbi ristimise. Ja armulaud, mis on pühaks, aitab pühadust mõista ja püsida selles," ütles EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Laupäeval oli kõrvitsapüha ehk halloween, mille tähistamine jõudis Eestisse alles üsna hiljuti. Kuigi pühakutepäev ja kõrvitsapüha on esmapilgul täeisti erinevad, on nad siiski seotud.

"Kui me mõtleme selle päeva ingliskeelsele nimeversioonile, mis tähendab kõikide pühade eelõhtut või siis kõikide pühakute päeva, siis hakkab asi paika loksuma. Ja siit tuleb välja vana kultuuriline ja religioosne käitumine, et kuidas taltsutada kurja või kuidas taltsutada surma - kui sa võtad teatraalselt ja mängid seda üle, siis sa saad kurja üle võitu," selgitas Tuhkru.

Esmaspäeval on kõikide usus lahkunute mälestuspäev ehk hingedepäev, mis seotud pühakutepäevaga. Eesti rahvakalendris tunti hingedeaega. Hingedepäeva hakati laiemalt tähistama 1990. aastatest alates.