ERR-ile teadaolevalt plaanitakse kevadesse planeeritud rahvaküsitlusel küsida järgmist: "Kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?".

"See on ütleme üsna lähedal sellele, mis meil paberi peale on jõudnud ja mille me oleme eelnevalt läbi rääkinud õiguskantsleriga. Seal on veel mõningaid väikseid nüansse, mis on tegelikult vaja veel üle käia," ütles EKRE esimees, rahandusminister Martin Helme.

Peaminister Jüri Ratas märkis, et abielureferendumi mõte on praegu see, et küsida, kas Eesti inimesed toetavad põhimõtet, mis on perekonnaseaduses kirjas, et abielu on mehe ja naise vahel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar ütles, et tema jaoks ei ole vahet, milline sõnastus küsimusel lõpuks tuleb, sest lõppkokkuvõttes on sellise referendumi tegemine ühiskonna jaoks igal juhul vale tee.

"Sotsiaaldemokraadid kindlasti parlamendierakonnana kasutavad kindlasti kõiki vahendeid selleks, et see otsus seisma panna," rääkis Saar.

Saare sõnul kavatsevad sotsiaaldemokraadid teha riigikogus rahvahääletuse otsuse eelnõule nii palju muudatusettepanekuid, et eelnõu poleks tegelikkuses võimalik üldse menetleda ehk riigikogu ei saaks rahvahääletuse korraldamist otsustada.

Sarnast taktikat kasutati kevadel edukalt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kaotamist puudutava eelnõu puhul.

Jõks: eelnõu ei saa siduda valitsuse usaldushääletusega

Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks ütleb, et muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemist menetletakse tõepoolest tavalises korras nagu seaduseelnõu ja kuna eelnõu ettepanek peab tulema riigikogu seest, ei saa seda siduda ka valitsuse usaldushääletusega. Ehk teisisõnu on opositsioonil võimalus abielu rahvahääletuse otsust riigikogus venitada või sisuliselt blokeerida.

"Ma ei näe mingisugust takistust sellele, et kui keegi tahab esitada hästi palju muudatusettepanekuid. Käesoleval juhul ei ole võimalik seda valitsuse usaldushääletusega siduda sellepärast, et riigikogu töö- ja kodukorra seaduse kohaselt saab usaldushääletusega siduda ainult valitsuse algatatud eelnõusid.
Rahvahääletusele pandavat muud riigielu küsimust saab algatada kas riigikogu liige, fraktsioon või siis komisjon," rääkis Jõks.

Lisaks opositsiooni tegevusele vastukäikude otsimisele peab valitsus lahendama ka praktilisi probleeme. Nimelt on vabariigi valimiskomisjon välja toonud, et esialgu kokku lepitud kuupäeval ehk tuleva aasta 25. aprillil ei saa hääletust korraldada, kuna uuest aastast jõustub seadus, mille kohaselt kasutakse edaspidi vaid elektroonilisi valimisnimekirju. Selliste nimekirjadega seotud tarkvaraarendused aga aprilliks kasutusvalmis ei saa.

Jüri Ratase sõnul ongi viimastel päevadel olnud fookuses tehnilised küsimused.

"Me soovime siin saada selgust, et need toimuksid kindlasti turvaliselt ja see uus süsteem saaks ka piisavalt testitud. Nii et sellega hetkel tegeletakse," lausus Ratas.

Martin Helme sõnul tehakse vajadusel rahvahääletus kasvõi paberi peal. "Sul on vaja valimisõiguslike nimekirja ja sedelit, kus peal on küsimus ja kastikene "jah"-iga ja kastikene "ei"-ga. Kui vaja on, siis teemegi paberi peal. Ega selle tõttu meil rahvahääletus ära ei jää, et mingi plugin jääb tegemata," sõnas Helme.