"See, kuidas menetlus riigikogus toimub, eks me seda saame veel arutada järgnevatel kuudel. Aga mina ikkagi loodan, et see on midagi, mis jääb tagaplaanile. Et me saaksime tegeleda inimeste ja majanduse jaoks olulistel teemadel," sõnas Sikkut.

Sikkut rääkis, et kui abieluteemaline küsimus saab "jah" vastuse, siis see tähendab valitsuse sõnumit, et hakatakse põhiseadust muutma. Kui aga tuleb "ei" vastus, ei ole mitte midagi vaja teha. "See tundub poolik kaup. Mõlema vastuse puhul võiks järgneda valitsusel mingi tegevus," sõnas ta.

Sikkut rääkis, et selleks, et see rahvahääletus muutuks valitsusvastaseks rahvahääletuseks, ei ole palju vaja, aga seda pole tema sõnul üldse vaja.

Sikkut ütles, et tema jaoks oli üllatav, et EKRE esimees Martin Helme ütles kolmapäeval "Esimeses stuudios", et Eestis käib heade ja kurjade jõudude vastandumine.

"Ei, me peaks otsima ühisosa. Eestis elades on nii palju asju, mis meid tegelikult seovad," lausus Sikkut.

"Ma loodan, et vaatamata viidetele hea ja kurja võitlusele, tegelikult me ei jõua selleni, et poliitika on ainult vaenlastega tegelemine," lausus Sikkut.

Rääkides umbusalduste kasutamisest riigikogus, ütles Sikkut, et Martin Helme umbusaldusavaldusel tema allkirja ei olnud, aga ta hääletas umbusalduse poolt. Tema jaoks on mõistetav ka asjaolu, miks nii tihti umbusaldust viimasel ajal ette tuleb.

"Arvestades seda, kui palju on valitsuse retoorika muutunud. Kui palju tehakse selliseid avalikkuse taluvuspiiri ületavaid samme, siis see, et umbusaldust kasutatakse sagedamini, kui varem, on minu meelest täiesti normaalne," lausus Sikkut.