Kuigi abieluteemalise rahvaküsitluse või referendumi täpses mõistes ega isegi sõnastuses pole vaevu koos püsiv koalitsioon veel üksmeelt saavutanud, on selle korraldamine endiselt õhus. EKRE enesekindlus on selgelt murenemas, sest tulemus ei pruugi tulla üldse selline nagu neile mokkamööda oleks. Nii juhtus näiteks Austraalias.

Markantne on ju seegi, et valitsuses rahvahääletuse kuupäeva nihutamist ei konsulteeritud tehnilise võimekuse osas selle läbiviija ehk vabariigi valimiskomisjoniga ning segadus selle teema osas muudkui kasvab. Kas lihtsalt valitsuse rumalus või tahtlik hämamine "oma võimu taastootmiseks läbi väga erinevate asjade"?

Viimaste päevade poliitteater, mille mängimist ei lõpetata isegi äreva koroonastatistika kiuste, annab mõista, et valitsus ei pruugi enam pikalt püsida. Helmede ja Jaak Madisoni poolt idanaabrile sobivate sõnumite läbi raadioeetri laia ilma paiskamine võis osutuda saatuslikuks. Kuigi tagasi astunud siseminister Mart Helme andis intervjuudes mõista EKRE jätkamisest valitsuses, jäi ta ebakindlaks oma partei edaspidise rolli kohta riigikogus.

Sellest võib välja lugeda, et mõte opositsiooni jäämisest on Mart Helme kaabuga kaetud peast läbi käinud. Tõenäoliselt enam kui korra. Mure isa ja poja silmades oli ilmekas, sest koalitsiooni lagunemine tähendaks ka rahvaküsitluse ärajäämist, teisalt pole ka selle toimumise puhul homofoobse seisukoha peale jäämine enam üldse kindel.

Nüüd, kui Helmed on selgelt positsioneerinud EKRE Eesti esimeseks USA uue presidendi vastaseks parteiks, on küsimärgid kerkinud ka mitmete konservatiivide peadesse - kas kahtlustel Helmede Kremli-meelsusest võibki alust olla?

Omaette kõnekas asjaolu on, et avalikkus teab EKRE juhtide seisukohta USA äsja toimunud valimiste ja Joe Bideni kohta, kuid kas oleme kuulnud sarnast kriitikat Venemaa valimiste demokraatlikkuse või Vladimir Putini suunal? Juba teab mitmendat ametiaega pidava Venemaa presidendi võimul püsimise meetodid pole Helmetelt kahtluse nooti teeninud.

Ka abielu kohta rahvalt arvamuse küsimise mõte polnud EKRE enda vaimuvili, vaid välismaalt laenatud trikk teatud gruppide aktiveerimiseks. Kuulus ju abieluküsimus hiljuti ka Venemaal toimunud valimistel Putini valimiskampaaniasse.

EKRE lootis Kremli-meelse poliitikaga kohalikel valimistel kasvatada oma häälte saaki ka nende Eestimaa elanike arvelt, kelle ülevoolav sümpaatia Putini vastu on uhkuse asi. Venekeelsetes kommentaariumides saigi Helme LGBT+ kogukonna ründamise eest positiivset tagasisidet.

Erinevalt Putini Venemaast on Eesti puhul tegu siiski valdavalt euroopameelse riigi ja inimõiguste edendamist pooldava ühiskonnaga. Roheliste abieluvõrdsuse petitsiooni on vaid paari nädalaga toetanud enam kui 35 000 inimest ning mõistagi paneb see nii mõnelgi parteilasel kukalt kratsima.

Kui Keskerakond otsustab siiski praeguse valitsusega veel mõnda aega jätkata ning abieluteemaline rahvahääletus peaks siiski toimuma, on võimalus, et sellest saab hoopis LGBT+ kogukonna võit ja suur edasiminek kogu Eestile, päädides sooneutraalse abieluga perekonnaseaduses. Seda enam, et sooneutraalse abielu toetajate koalitsioon aina kasvab. Varro Vooglaid sai just Tarmo Jüristo näol vägeva vastase ja liberaalsematest parteidest pole abieluvõrdsust toetava üleskutsega ühinenud veel vaid Reformierakond ja Keskerakond.

Muidugi on kahju, et need parteid koos Isamaa ja EKRE-ga ei soovi muutusi ning seisavad progressil risti ees, takistades oma riigi arenemist edumeelse ja avatud ühiskonna suunas.

Me vajame seda muutust rohkem kui kunagi varem, sest sellest sõltub palju enam, kui esmapilgul paistab. Just meil lasub vastutus korraldada oma riik kliimakriisiga toimetulevaks ja säilitada järgnevate põlvede elukeskkond. Praegu on see teadlaste konsensusel võimalik vaid väga suuri ümberkorraldusi tehes. See tähendab, et kõik ühiskonnagrupid peavad olema kaasatud ja võimestatud.

Kui küsitakse, kas kliimamuutused on iga inimese enda või valitsuse või isegi Euroopa Liidu või ÜRO teema, siis vastus on "jah" - see ongi kõigi ülesanne mõelda ja tegutseda roheliselt. Nagu ka referendumil on meie kõigi ülesanne vastata "ei" - me ei vaja soolist diskrimineerimist, barjääride ehitamist ning vaenu õhutamist. Me vajame abieluvõrdsust!