Koroonakriis laastab Lapimaa turismitööstust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Soome valitsuse selle nädala otsusega jätkuvalt kehtima jäetud reisimispiirangud on pannud raskesse olukorda põhjanaabrite turismisektori, kuid eriti rängalt on need tabanud Lapimaad, mille majandus on turismist sõltuvam kui mis tahes teine Soome piirkond.

Kui mujal mõistetakse sõnaga "koroonakriis" tihtipeale tervishoiuga seotut, siis Lapimaal - kus viiruse levik on pigem tagasihoidlik - tähendab muidagi muud, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Üks Lapimaa koroonakriisi ohvritest on Rovaniemi arktiline keskus Arktikum, mille klaasist katuse läbi saaks imetleda suvist keskööpäikest või sügisesi virmalisi.

Kuid Arktikum kuulub Lapi ülikoolile ning Lapimaa maakonnamuuseumile, seega ei tähenda näitusesaalide ja fuajeede tühjenemine veel kaugeltki surmahoopi.

Teine lugu on aga eraettevõtlusega. Turismivaldkond annab Lapimaal tööd 10 000 inimesele aastas ning endiselt kehtivad reisimispiirangud laastavad piirkonda enneolematul moel.

Turismiedenduskeskuse Visit Rovaniemi juht Sanna Kärkkäinen nimetas olukorda lausa drastiliseks. "Lapimaal jääb saamata vähemalt 700 miljonit eurot tulu ning täitmata 5000 töökohta. See on siinmail kõigi aegade halvim majanduskriis," rääkis Kärkkäinen.

Üks valusalt pihta saanud ettevõtetest on Lapland Hotels and Safaris, mille Ounasvaara suusakeskuse ja Lapimaa avaruste safarite kliendid tulevad peamiselt Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hiinast ja Jaapanist. Ettevõtte juhi Ari Vuorentausta hinnangul ei suuda seda hooaega enam päästa isegi see, kui reisimispiirangud varsti tühistataks.

"Välisturistide osas on see hooaeg juba lootusetu, kuna reisikorraldajad peavad tšarterlendudega seotud otsused tükk aega ette tegema. Kõik, mis sel kevadel tuleb, tuleb siseturismi arvelt," ütles Vuorentausta.

Kodumaised turistid siiski välisturistide jäetud auku täita ei suuda. Ettevõte on saatnud lõviosa põhikoosseisust sundpuhkusele ning jätnud 1000 hooajalist töötajat palkamata. Koroona röövib firma käibest mitukümmend miljonit eurot.

Tegevjuhi hinnangul pole "lõunas" ehk Lapimaalt vaadates Helsingis korralikult aru saadud, mis olukord põhjapolaarjoone taga valitseb.

"Me oleme välja pakkunud konkreetsed meetmed antud olukorras tegutsemiseks. Muu hulgas töötasime välja turvalise turismi kontseptsiooni,
minimeerides turistide kokkupuute kohalikega. Aga valitsus pole meid kuulda võtnud," sõnas Vuorentausta.

Valitsusse kuuluva Soome maakeskpartei Keskusta piirkondlikud aktivistid on koguni nõudnud epideemia takistamise eest vastutava ministri, sotsiaaldemokraadist Krista Kiuru tagasiastumist, väites et Lapimaa majandus on toodud ohvriks rahvatervise altaril. Sanna Kärkkäinen nõustub kriitikaga.

"Nädalate kaupa on oodatud infot, selgeid sõnumeid, juhtnööre ja mõistmist turismivaldkonna kriisi suhtes. Neid pole tulnud ning see on viinud Lapi peredelt toimetuleku," sõnas Kärkkäinen.

Praeguse seisuga aga jätkuvad Soome reisimispiirangud vähemalt selle aasta lõpuni. See aga tähendab, et üht Lapimaa suurimatest vaatamisväärsustest - otse polaarjoonel elutsevat Jõuluvana - on võimalik eestlasena vaatama pääseda vaid ühel moel - seal elades.

Kui aga nüüd keegi koduses Eestis muretsema peaks, et kas Jõuluvana ikkagi jõuab nende reisimispiirangute ajal kõigi laste juurde, siis las peopermees ise vastab.

"Muidugi, muidugi võivad kindlad olla. Ei ole mitte mingit probleemi. Võib-olla jõuan natuke hiljem, aga oodake rahulikult, tulen tulen, jaa. Kõik kingitused on vaadatud nüüd ja arvan, et kõik on nagu varem on olnud," ütles Jõuluvana.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: