Soome Majandusuuringute Instituudi Etla hinnangul jõuab koroonakriis alanud aastal lõpule. Majanduslangus peatub ning tänu vaktsiinile ja Euroopa Liidu taaskäivitusfondile hakkab Soome majandus toibuma. Etla tegevjuhi Aki Kangasharju sõnul on oodata, et baarid ja kohvikud täituvad, inimesed kiirustavad välismaale puhkama ning seni elavat kauplemist nautinud ehituspoodides ja kodutehnika-kauplustes jääb vaiksemaks. Kangasharju kiidab heaks senised majanduse elavdamise paketid: laenuvõtmine oli vajalik, aga nüüd tuleb mõelda, kuidas turgutamine lõpetada ja majandus kasvule pöörata. Kui kasv ei kiirene, on ees valulised kärped avalikus sektoris, hoiatab Kangasharju.

Soome valitsus räägib aga praegu palju sellest, et koroonakriis on kaasa toonud majandusliku ebavõrdsuse suurenemise ühiskonnas ja selle vastu tuleks võidelda. Kangasharju juhib tähelepanu sellele, et ebavõrdsus Soomes on tegelikult üks väiksemaid maailmas ja selline jutt viib tähelepanu kõrvale kõige tähtsamalt: Soome elatustaseme kasvu peatumiselt.

"Fookus on nagu meelega valesse suunda pööratud, sest need majanduskasvu kiirendavad otsused on ka valusad otsused," ütles Etla juht Soome ringhäälingule Yle antud intervjuus. Ta nentis, et viirusekriisi varjus on lisatud avalikus sektoris kahe miljardi euro ulatuses püsikulusid, millel ei ole koroonaga mingit pistmist.

"Selle koroona abil tehakse aktiivselt poliitikat teise suunda kui Soome peaks tegelikult minema," märkis Kangasharju.

Euroopa Liidu taaskäivitusraha tuleb Soome kolme miljardi euro ulatuses. Kriitilisemalt meelestatud majandusinimesed tuletavad meelde, et Soome peab kümne aasta jooksul tagasi maksma kuus miljardit ja see raha tuleb kuskilt leida. Lühiajaliselt aitaks majanduskasvule kaasa ekspordi konkurentsivõime tagamine, pikemaajalist kasvupotentsiaali Soomes aga Kangasharju sõnul praegu pole, vaja on uusi ideid ja erasektori reforme.

"Kasv ja töökohad tulevad investeeringute soodustamisest. Meil tuleb ettevõtluskeskkond saada selliseks, et ettevõtted tahaksid investeerida uutesse ideedesse ning ka masinatesse ja seadmetesse," soovitas Kangasharju.

Muuhulgas on Soome hakatud üha enam mõtlema sellele, kuidas odava tööjõuga riikidesse viidud tootmine Soome tagasi tuua. Tehnoloogia uurimiskeskuse küsitlus näitab, et koroonakriisiga kaasnenud tarneraskused on vähendanud ettevõtjate soovi oma tootmist Aasiasse viia, samas ei ole siiski lähiajal loota tööstuse tagasikolimist.

Tööandjate Keskliidu kaubanduspoliitika juhi Hanna Lauréni sõnul kaalub tarneahelate riskid üles see, et Aasia, eriti Hiina turud kasvavad ja tootmine on märgatavalt odavam kui Soomes. Näiteks kui koroonakriisi puhkedes hakkas üks Tampere tehas kiiresti maske tootma, siis nüüd on ta maskide tootmine jälle lõpetatud, sest odavad Hiina maskid on tagasi ja tarbija eelistab neid. Kui Soome ei suuda võistelda tootehindades ega taha mingil juhul võistelda tööjõu hinnas, siis mis aitaks konkurentsivõimet parandada? Vastus on ikka automatiseerimises ja digitaliseerimises, ütlevad Tehnoloogia uurimiskeskuse ja Business Finlandia asjatundjad.