Kolme ameti ühendati, et vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte.

Ühendametit hakkab juhtima peadirektor, kelle leidmiseks korraldati konkurss, kuid tulemusi pole veel välja öeldud. Transpordiameti alla hakkab kuuluma kuus teenistust: liikuvuse planeerimine, merendus- ja veeteed, lennundus, maanteehoid, transport ja järelevalve. Lisaks kuulub ameti alla maanteemuuseum.

Seadus jõustub ehk ühendamet hakkab tööle järgmise aasta 1. jaanuaril. Transpordiameti aadressiks saab Tallinnas Valge tänav 4 ehk sama hoone, kus praegu tegutseb veeteede amet.

1. jaanuariks viiakse lõpule uue põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning lahendatakse eelarvega seotud küsimused. Personali puudutavad küsimused korraldab iga asutus oma ametnike piires ameti siseselt.

Analüüsi järgi on ühendameti loomisega tekkivad kulud 1,4 miljonit eurot. Hinnanguliselt annab ühendameti loomine personali- ja halduskuludelt aastas kokkuhoidu 350 000 kuni 400 000 eurot.

Kui praegu töötab kolmes ametis kokku 865 inimest, siis ühendametis on teenistuskohti 839. Tugikoosseis väheneb ühendametis senisega võrreldes 12 protsenti, põhikoosseis 10 koha võrra.

Uue olulisema ametikohana luuakse teenistuskoht järelevalveteenistuse direktorile.

Eelnõu seletuskirja järgi pole ühendasutuse loomise eesmärk töötajaskonna arvu vähendamine ning marginaalne vähenemine tekib vaid tugiüksuste juhtimise konsolideerimisest. 1. juuni seisuga on maanteeametis 543, veeteede ametis 292 ja lennuametis 32 teenistuskohta.

Dubleeritud tööülesannetega teenistuskohtadele (näiteks tugiüksuste juhid) kuulutatakse välja konkurss. Tugiüksuste teenistujatel, kelle tööülesanded asutuste ühendamise tõttu muutuvad suures ulatuses või kaovad, viiakse vastavalt üle teenistuja nõusolekul või koondatakse kooskõlas seadusega.

Praegu kasutavad kolm ametit kokku 98 hoonet ja ehitist üle Eesti, nende seas on tavalised bürood, klienditeenindusbürood, garaažid, remonditöökojad, laod ja abihooned ning tuletornid ja merendusega seotud spetsiifilisemad hooned.

Ühendameti nimi läks muutmisele

Kui algselt oli plaanis ühendameti nimeks panna liikuvusamet, siis riigikogu majanduskomisjon hakkas selles nimes kahtlema ning nimi muudeti transpordiametiks.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et liikuvusamet põhjustas juba eelnõu tutvustamisel suurt segadust. Komisjon palus eelnõu arutluste käigus Eesti Keele Instituudilt eraldi keeleekspertiisi ning ka merekeele nõukoda saatis oma arvamuse. Merekeele nõukoda pidas liikuvusametit sobimatuks nimeks.

Sester märkis, et transpordiamet tundub olevat sobilikum nimi, kuna ütleb selgelt ära, mis on ameti olemus.

"Transpordiamet väljendab eri transpordivaldkondades kauba- ja reisijaveo tagamisega tegeleva asutuse ülesandeid kõige sõnaselgemalt ning üldsusele mõistetavamalt, ühendades auto-, lennu- ja meretransporti, ükskõik kas veetakse kaupa või reisijaid," ütles Sester.

Reformierakondlasest komisjoni liige Jüri Jaanson märkis näiteks, et arvamust peaks küsima ka kultuurikomisjonilt, kes kureerib spordivaldkonda, kas liikuvusamet on ikka sobiv nimi mehhaniseeritud transpordi ühendametile.

MKM saab merenduse asekantsleri

Sama eelnõuga luuakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse (MKM) merenduse asekantsleri ametikoht. Asekantsleri pädevuses saab olema kõik seadusandlusega seonduv ja erinevate ministeeriumide vahelise töö koordineerimine. Lisaks on merenduse asekantsleri ülesanne lipuriigi turunduse käivitamine.

Majandusminister Taavi Aas on põhjendanud merenduse asekantsleri ametikoha loomist laevandussektori sooviga. "Laevandussektor ise on pidanud väga oluliseks just asekantsleri ametikoha loomist, et tõesti oleks selline nii-öelda kõrgete pagunitega eestvedaja sellel protsessil. Mis puudutab tehnilist tööd, siis see jääb jätkuvalt ühendametisse, sellega tegeleb edasi endine veeteede ameti pool. Seadusandlik pool läheb ministeeriumisse, kus kindlasti ollakse võimekamad selle küljega tegelema." rääkis Aas riigikogu majanduskomisjoni istungil.

Sotsid: ameti loomine toimub rapsides

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget vastuhääli oli kuus ja erapooletuks jäi kaks riigikogu liiget.

Sotsiaaldemokraadid ei andnud riigikogus oma toetushääli uue ametile, sest nende hinnangul on ühendameti loomisega kiirustatud.

"Ühendameti loomine on iseenesest vajalik samm, aga praegu on see kõik toimunud liialt kiiresti ja rapsivalt – ühisosa otsimist erinevate ametite vahel on olnud vähe. Merenduse valdkonna inimesed tunnevad end kõrvalejäetuna, sest asju ei arutatud piisavalt läbi. Küsitavusi tekitab ka see, kuidas hakkab toimima järelevalve," lausus SDE fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva.

Kõva sõnul tulnuks eelnõu teine lugemine katkestada, kaasata aruteludesse erinevate valdkondade eksperte ja võimalikud riskid ning ülesse jäänud teemad  paremini läbi kaaluda.