Hiljuti kuulutas SA Eesti Teadusagentuuri (ETAg) nõukogu välja konkursi juhatuse esimehe leidmiseks. Konkursil osalemiseks palutakse esitada essee, mis käsitleks Eesti Teadusagentuuri rolli ja väljakutseid teadusrikka Eesti kujundamisel.

Kuna enamikus Eesti teadus- ja arendusasutuste maastikul tegutsevatel alla 40-aastastel ja naissoost kandidaatidel pole võimalik selgelt ette näidata asutuse juhtimise kogemust, siis jagan oma mõtteid allpool. Ehk ühel päeval leiab ka ETAg-i tulevane juht sellisest avaliku diskussiooni algatamisest ja käsitlemisest kasu.

Rohe- ja digipööre

ETAg on sihtasutus, mis esindab ja kaitseb avalikkuse (loe: maksumaksja) huvisid. Tegemist on justkui investeerimisagentuuriga, mille fookuseks on teadus- ja arendusvaldkond. Kuigi teadlaste osa prioriteetide seadmisel peab säilima, tuleks siiski suurendada ka üldsuse rolli nende sihtide formuleerimisel.

Kuid milliste mehhanismidega käivitada protsess nii, et see toimuks sujuvalt ja integreeritult? 

See peaks toimuma mitmete ministeeriumide koostöö suurendamise ja väliskompetentsi kasvatamise kaudu. Teadlaskonda tuleb eesmärkideni juhtida läbi kogukonna vajaduste defineerimise ja sidususe loomise ühiskonna ootustega.

See tähendab, et läbi ETAg-i finantseerimise peame olema kindlad, et rahastus jõuab just nende teadlasteni, kes ei rahulda ainult isiklikke ambitsioone, vaid mõtlevad laiemalt Eesti ühiskonnale.

Vaatamata asjaolule, et ministeeriumide poliitilised suunad võivad vahetuda iga nelja aasta tagant, peab tulevane juht suutma teha nende kõigiga koostööd. Päris koostööd, mitte mängima kõrvalosa. See omakorda tähendab, et juht peab olema iseseisva mõtlemisega probleemide lahendaja, osav läbirääkija, tasakaalukas ja samal ajal ka innustav juht. Autoritaarne juhtimisstiil ei sobi hästi meie eeldatavate väärtustega.

Kui rohe- ja digipöördest on saanud Euroopa Liidu prioriteetvaldkonnad, siis tuleb seda teed ka Eestis minna. Kui nõrgema infrastruktuuri ja juhtimiskultuuriga riikidele on mõeldud Horizon Europe'ist erimeetmed, siis tuleb arvestada kaasfinantseerimise vajadusega ühtekuuluvusfondist (Cohesion Fund).

Kui EL-i tasemel mõnedes taotlusvoorudes on olemas kvaliteetmärgi (Seal of Excellence) süsteem, siis neid algatusi peabki Eesti tasemel toetama, kindlustamaks projektide edukust järgmistes taotlusvoorudes.

Rahvusvahelistumine

Rohkem tuleb panustada rahvusvahelistumisele. Kuid ma ei räägi õpilaskonnast ega teadlaskonnast, vaid eelkõige osalemisest rahvusvahelistes projektides. Tavaliselt mitme osapooltega konsortsiumi projekte vaadatakse kui loteriis osalemist, aga tegemist on pigem pikaajalise strateegilise panusega selgitamaks partnerite ühiseid eesmärke ja komplementaarseid oskusi.

Tuleb planeerida ja käivitada uusi meetmeid kahepoolsete projektide toetamiseks, võttes eeskuju USA agentuuri NSF programmidest või KU Leuveni poolt käima pandud CELSA ühisgrantidest, mille eesmärgiks on tulevikus suuremate konsortsiumide kokkupanek.

Eestis toimuvad igal aastal strateegiliste rahaeralduste konkursid ja iga kord muutuvad reeglid. Nende eralduste summad on suuremad kui USA, Suurbritannia, Iisraeli ja Saksamaa analoogsetes programmides.

Ajal, mil ülikoolide baasfinantseerimine on aastatega suurenenud ja loodetavasti varsti läheb käiku ka tsentraalne rahastus doktorantuuriõpinguteks, hakkavad sellised rahaeraldused hoopis takistama Eesti ühiskonna arengut, hoides kraadiga inimesi ülikoolide juures pensionini ja mitte lastes neil edasi areneda eraettevõtluse keskkonnas, nii nagu mujal maailmas on tavaks.

Võrreldes tänapäevaga oli doktorikraadiga noorte ja keskealiste mõju Eesti ühiskonnas 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses märksa tugevamini tunda. Teadlased olid Eesti ühiskonna muutustes eestvedajateks.

Enamasti küsitakse, mida tuleb teha, et noori teadus- ja arendustegevustesse kaasata. Tegelikult oleks õigem küsida, kus on need noored, kes tooksid uusi ja värskeid ideid meie ühiskonda. Tänapäeva noortel on suur rahvusvaheline kogemus ja teadmine, millist teed valida, et ka Eesti omaks Lääneriikidega sarnast toimivat rahastusmudelit.

Elu on mitmetahuline. Eelseisvate muutuste ajal peab rohkem panustama sotsioloogia ja humanitaaria valdkonda selleks, et uuel aastakümnel hakkaksid mängima suuremat rolli sotsiaalsed innovatsioonid. Oluline on pöörata suuremat tähelepanu ETAg-i meetmetele, programmidele ja grantidele tervikuna ning sellest lähtuvalt tuleb teha edasised otsused.