Läti võib pikendada eriolukorda 11. jaanuarini
Lätis koroonapandeemia tõttu kehtestatud eriolukord võib BNS-ile teadaoleva kinnitamata info kohaselt pikeneda 11. jaanuarini.
Valitsusametnikud võivad panna ette veelgi karmimaid piiranguid kogunemistele ning laiendada maskide kasutamist, samuti on plaanis karmistada piiranguid ühistranspordis.
1.-4. klasside talvevaheaega võidakse pikendada, sellisel juhul lõpeb ka kooliaasta tavalisest hiljem.
Rangemaid reegleid plaanitakse ka kaubanduses, kus nädalavahetusel ja riigipühadel oleks lubatud müüa vaid toidu- ja esmatarbekaupu.
BNS-ile teadaoleva info kohaselt valmistab valitsus ette ka uut piiriületuskorda.
Ettepanekud ei ole veel valitsuses arutusele tulnud.
Läti võib hakata nakatumise piiramiseks testima sümptomiteta inimesi
Läti võib hakata koroonaviiruse leviku piiramiseks testima COVID-19 sümptomiteta inimesi, ütles esmaspäeval peaminister Krišjanis Karinš pärast kohtumist president Egils Levitsi ja seimi spiikri Inara Murniecega.
Peaminister ütles, et viiruse leviku ohjeldamiseks tuleb suurendada testimisvõimekust.
Karinš lisas, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on öelnud, et pandeemia suur tõukejõud on suur hulk teadmata asümptomaatilisi juhte, kuna end tervena tunnevad inimesed nakatavad teisi.
"Neid nakatumisi on võimalik avastada vaid võimalikult ulatusliku testimisega. Peame kurssi muutma," ütles peaminister.
Majandusminister lubaks kaubanduskeskustel töötada täies mahus
Läti majandusminister Janis Vitenbergs nõudis samas karantiinireeglite ülevaatamist, et lubada nädalavahetustel kaubanduskeskustes töötada kõikidel kauplustel, kuid vähendada lubatavat ostlejate arvu kaubanduskeskuste ruutmeetri kohta.
Minister ütles, et see tagaks ostlejate voo hõreduse ja vahemaanõuete täitmise tõhusamalt, toomata samas kahju kaubandusettevõtetele.
Majandusministeerum viitas Läti ülikooli majandusteaduskonna dekaani Gundars Berzinši uurimusele, mis osutas, et isegi kõige väiksem aktiivsuse suurenemine või vähenemine kaubanduskeskustes mõjutab COVID-19 levikut ja inimeste suure mobiilsuse korral levib nakkus majanduskeskustest piirkondadesse