President: abordivastasus ja abieluküsimus on imporditud diskussioonid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Presidendi kantselei

Nii abordi lubatavuse kui abielu definitsiooni diskussioonid on Eestisse imporditud probleemid, millega soovitakse kunstlikult lõhestada ühiskonda, leiab Eesti president Kersti Kaljulaid.

President Kaljulaid ei pea abordi lubatavuse küsimust Eesti ühiskonnale omaseks teemapüstituseks, samal seisukohal on ta ka abielu definitsiooni küsimuses.

"See on imporditud diskussioon, mille saab luua ja sellest toituda. Ma saan aru, kes seda teeb ja miks seda teeb, aga ma väga hästi ei saa aru, miks see leiab koalitsioonis laiemat diskussiooni," ütles Kaljulaid ETV saates "Esimene stuudio". abordiküsimuse kohta. "Meil ei ole seda diskussiooni. See ei ole meile oluline olnud ja ärge püüdke seda meile oluliseks teha!"

Seda, et koalitsioon on otsustanud eraldada 141 000 eurot abordivastase MTÜ toetamiseks, nimetas Kaljulaid valitsuse teadlikuks poliitikaks ja signaaliks ühiskonnale.

"See on aus, läbipaistev ja selge ja see on selle valitsuskoalitsiooni kõige tähtsam teema, millega nad tahavad tegelda," järeldas Kaljulaid. "Ma loodan, et ka valijale on see väga selge. See on kogu koalitsiooni ühine nimekiri."

Kaljulaid juhtis tähelepanu, et koroonakriis on tõstnud enesetappude arvu ja süvendanud vaimse tervise probleeme, nii et tegelikult oleks vaja panustada enam lastepsühholoogide ja -psüühiaatrite tagamisse.

Abielureferendumi kohta ütles president, et ta ei saa aru, mis selle tulemusel muutub.

"Mõnedele on jäänud mulje, et "jah" on kuidagi siduvam kui "ei", aga nii ei saa olla. See ei ole mõistlik ja kuidagi ka rahva suhtes aus, kui ütleme, et "jah" vastuse korral midagi tsementeerub ja "ei" vastuse puhul mitte midagi ei juhtu. Referendum on ju suurem, kui see üks küsimus, ja sel ei olegi selle ühe küsimusega mitte midagi pistmist. Tegelikult on arutelu selle üle, kas iga inimene ikka on teise inimesega samaväärne. Selle üle käib arutelu," ütles Kaljulaid. "Ka see ei ole meile omane põhikonflikt olnud, vaid on loodud lõhe, millest toituda."

President tuletas meelde, et Eesti põhiseaduse järgi on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, mis tähendab, et kõiki tuleb ka võrdselt kohelda.

Samuti rõhutas Kaljulaid, et kriisiajal ei tohi seadustesse muust ajast leebemalt suhtuda, kuid praegu on ühiskond pannud ühte patta kaks eri teemat, mida ka maskivastased meeleldi ära kasutavad: maskikandmise nõude seadusele vastavus ja teadlaste kuulamine, mis ütleb üheselt, et maskikandmine aitab viiruse levikut pidurdada, millest võib sõltuda, kui lukku meie ühiskond läheb, enne kui päästev vaktsiin saabub.

"See on mõistuse hääl, aga faktidega on usu vastu väga keeruline minna," ütles ta viitega maskivastastele.

Reps põrkas vastu klaaslage

Kaljulaid taunis Mailis Repsi juhtumis endise haridusministri käitumist. "Niimoodi ei saa riigivaraga ümber käia," leidis ta.

Kaljulaid ütles, et olnuks mõistetav, kui aeg-ajalt mõni abiline käinuks lastel omapäi järel, kui minister ise töö tõttu ei saa või kui ministrit koos lastega oleks sõidutatud, kuid ilmnes mitmeid valesid ja ka nõunike tegelikud tööülesanded olid küsitavad.

"Õhtuleht ei teinud midagi valesti, Reps tegi midagi valesti," võttis Kaljulaid olukorra kokku.

Samas leidis president, et iseenesest võiks Eesti olla riik, kus tööandja - alustades valitsusest - pakubki lasterikkale naisele ametlikult tuge lastega seonduva korraldamisel, et tagada ka sellistele emadele tööturul võrdsed võimalused.

"See ongi klaaslae kehastus!" ütles Kaljulaid Repsiga juhtunule viidates. "Tuleks arutada, kuidas seda klaaslage purustada."

Kaljulaid ütles, et ei pea 21. sajandisse sobivaks diskussiooni, et naine peab valima, kas karjäär või lapsed ning ka üksikvanemlus ei tohiks Eestis olla karjääripidur.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: