Suri Prantsuse ekspresident Giscard d'Estaing ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1606970880000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / AFP

Prantsuse ekspresident Valéry Giscard d'Estaing suri kolmapäeva õhtul oma kodus 94-aastasena, teatas tema perekond, lisades, et endine riigipea oli haigestunud COVID-19-sse.

"Tema tervislik seisund halvenes ja ta suri COVID-19 tagajärjel," ütles perekond uudisteagentuurile AFP saadetud avalduses. 

Giscard d'Estaing oli viimastel kuudel mitu korda südameprobleemide tõttu haiglas pidanud käima.

Teda nähti viimati avalikkuse ees eelmise aasta 30. septembril, kui ta osales teise endise presidendi Jacques Chiraci matustel.

Valéry Giscard d'Estaing oli Prantsusmaa president aastatel 1974-1981.

Ta sündis 2. veebruaril 1926. aastal Saksamaal Koblenzis.

18-aastasena ühines Giscard d'Estaing Prantsuse vastupanuliikumisega ja osales Teises maailmasõjas Pariisi vabastamises 1944. aastal.

Ta alustas poliitilist karjääri 1959. aastal ning sai rahandusministriks 1969.

1966. aastal asutas Giscard d'Estaing vabariiklaste partei.

1974. aasta 19. mai presidendivalimistel võitis Giscard d'Estaing sotsialisti Francois Mitterrandi, kogudes 50,8 protsenti häältest Mitterrandi 49,2 protsendi vastu.

Seitse aastat kestnud presidendiametis õnnestus tal luua Saksa sotsiaaldemokraadist kantsleri Helmut Schmidtiga tugev kahe riigi allianss Euroopa Liidu eelkäijaks olnud Euroopa Majandusühenduses.

1978. aastal moodustas ta Prantsuse Demokraatia Liidu (UDF), mis koosnes mitmest demokraatlikust ja paremtsentristlikust parteist. Ta juhtis seda 1988-1996.

1981. aasta 10. mail kaotas ta presidendivalimistel Mitterrandile (48,2 protsenti 51,7 protsendi vastu).

Aastatel 1989-1993 oli Giscard d'Estaing Euroopa Parlamendi saadik.

Aastatel 2001 - 2004 juhtis Giscard d'Estaing Euroopa Tulevikukonventi, mis koostas Euroopa konstitutsiooni. Ehkki Euroopa Liidu juhid allkirjastasid selle 29. oktoobril 2004, ei hakanud see kehtima, kuna Prantsuse ja Hollandi valijad lükkasid selle 2005. aasta suvel peetud referendumitel tagasi. Selle asemel koostati Lissaboni leppe nime all tuntud dokument, mis on praegu EL-i aluseks ja mis jõustus 1. detsembril 2009.

2004. aastal lõpetas ta aktiivse poliitilise karjääri, kaotades oma koha parlamendis, kuid saades Prantsuse põhiseadusnõukogu liikmeks.

Giscard d'Estaingi peeti presidendina uuendusmeelseks

Presidendina viis Giscard d'Estaing läbi mitmeid tollal radikaalseks peetud uuendusi, langetades valimisõiguse vanusepiiri 18. eluaastani ja seadustades abordi. 

Prantsuse uudisteagentuuri AFP hinnangul oli Giscard d'Estaingi juhtimisstiil vabam kui tema eelkäijatel. Teda võis näha avalikus paigas jalgpalli mängimas või lõõtsa tõmbamas. 

Prantsuse president Giscard d'Estaing armastas akordionit mängida. Autor/allikas: SCANPIX / SIPA

Ta käis ka lihtkodanike juures õhtustamas ja kutsus prügiautode juhte endaga hommikust sööma.

Politico tõi esile kõne, millega Giscard d'Estaing tunnistas oma kaotust Mitterandile. Tookord jättis ta rahvaga hüvasti sõnadega "Au revoir", mille järel ta lahkus teatraalselt oma töölaua tagant. 

Skandaalid

Giscard d'Estaing oli segatud ka mitmesse skandaali. Aastal 1979 said presidendi maine ja karjäär ränga hoobi, kui teda süüdistati selles, et ta oli majandusministrina töötades võtnud vastu teemanti Kesk-Aafrika endiselt keisrilt Jean-Bedel Bokassalt. 

Aastal 1996 surnud Bokassat peeti üheks Aafrika kõige julmemaks diktaatoriks, keda süüdistati oma poliitiliste vastaste mõrvamises. Liikusid koguni jutud, et ta valmistas nende kehaosadest roogi, mida söötis oma väliskülalistele. 

Kuigi Giscard d'Estaing eitas teemandi vastuvõtmist, varjutas see tema valimiskampaaniat ning ta kaotas Mitterandile selgelt enam kui miljoni häälega. 

Pensionipõlves kirjutas ekspresident julgeid romaane, muu hulgas 2009. aastal teose "Printsess ja president", milles kirjeldati suhet Prantsuse riigipea ja Briti printsessi vahel.

Seal nähti nii selget viidet printsess Dianale, et see viis koguni spekulatsioonideni kirjeldatu tõepärasuses. Giscard d'Estaing kinnitas siiski Briti lehele Daily Mail, et tegemist oli väljamõeldisega, kuigi Diana olevat olnud raamatu inspiratsiooniks. 

Ekspresidendi viimaseid aastaid määris väidetava seksuaalkuriteo uurimine. See oli seotud Saksa ajakirjaniku Ann-Kathrin Stacke süüdistustega, mille kohaselt oli president teda intervjuu ajal Pariisis ahistanud. Ajakirjaniku kirjeldatud sündmuste ajal oli Giscard d'Estaing 92-aastane.

Giscard d'Estaing oli abielus 1952. aastast ja tal oli oma naisega neli last, kaks tütart ja kaks poega.  

Ekspresidendi soovi kohaselt korraldatakse talle väga privaatne matus.

Macron: Giscard d'Estaing'i ametiaeg muutis Prantsusmaad

Prantsuse president Emmanuel Macron avaldas neljapäeval tunnustust endisele riigipeale Valéry Giscard d'Estaing'ile, öeldes, et tema seitsmeaastane ametiaeg muutis Prantsusmaad.

"Suund, mille ta Prantsusmaale seadis, juhib endiselt meie teed. Tema surm paiskas prantsuse rahva leina," ütles Macron avalduses, nimetades oma eelkäijat "riigi teenijaks, progressi ja vabaduse poliitikuks".

Prantusmaa riigipea aastail 2007-2012 Nicolas Sarkozy seevastu ülistas suurt tarkust, millega Giscard d'Estaing analüüsis ka kõige keerulisemaid rahvusvahelisi probleeme. 

"Tal õnnestus moderniseerida Prantsusmaa poliitilist elu," kirjutas Sarkozy Twitteris. 

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: AFP-BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: