Arenguriigid võivad jääda aastateks koroonavaktsiinita
![$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>](https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=672&aspectratio=16%3A10&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2020%2F12%2F09%2F858772hc194.jpg)
Arenenud riikide osakaal maailma rahvastikust on 14 protsenti, kuid nad on tellinud juba ära 53 protsenti koroonaviiruse vaktsiini doosidest.
"Ligi 70 madala sissetulekuga riiki on võimelised vaktsineerima ainult ühe kümnendiku oma kodanikest," ütles vaktsiinide ühendus Covax.
Covax on kindlustanud, et 700 miljonit koroonaviiruse vaktsiinidoosi lähevad arengumaadesse. Sellest ei pruugi piisata ja rahvusvaheline organisatsioon Oxfam leiab, et ravimifirmad peaksid oma tehnoloogiat jagama
Heategevusorganisatsiooni Oxfami analüüsis väidetakse, "et rikkad riigid saaksid oma elanikud koroonaviiruse vastu vaktsineerida mitu korda. Kõik sõltub lihtsalt sellest, millal vaktsiinid saavad kasutusloa. Näiteks Kanada on tellinud vaktsiinidoose viis korda rohkem, kui neil on elanikke".
Oxfami tervisepoliitika juht Anna Mariott ütles, et keegi ei tohiks ilma jääda elupäästvast vaktsiinidoosist lihtsalt sellepärast, et nad elavad vaeses riigis.
"Kui midagi dramaatiliselt ei muutu, siis miljardid inimesed jäävad aastateks vaktsineerimata," lisas Mariott.
Suurbritannias Oxfordis baseeruv ravimifirma AstraZeneca on teatanud, et 64 protsenti nende toodetud koroonaviiruse vaktsiini doosidest lähevad arengumaadesse. See on odavam, kui teised koroonaviiruse vaktsiinid ja seda saab hoida külmkapi temperatuuril, mis lihtsustab selle transporti ja kättesaadavust.
Covaxi aktivistid leiavad, et ühest ettevõttest ei piisa kogu maailma varustamiseks koroonaviiruse vastaste vaktsiinidega.
Toimetaja: Karl Kivil
