Madise, Ilves, Jüristo: Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?

Foto: Inimõiguste instituut

10. detsember on rahvusvaheline inimõiguste päev. Inimõiguste Instituut korraldab sel puhul traditsioonilise aastakonverentsi, mis tänavu toimub virtuaalselt. Portaalis ERR.ee saab nüüd vaadata konverentsi avapaneeli, kus äärmusluse teemal arutlevad õiguskantsler Ülle Madise, president Toomas Hendrik Ilves ja kodanikuaktivist Tarmo Jüristo.

Madise juhitud paneeldiskussiooni teema on: "Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?"

"Põhjust on küsida, mis teeb inimese äärmuslikele ideedele ja radikaalsele tegevusele vastuvõtlikuks. Mida on valitsused valesti teinud, et üha enam inimesi on valmis inimõiguste kaitse vajadust eitama? Kas sellist seisu demokraatiates võivad omakorda ära kasutada suurriigid, kes inimõigustest ei hooli?" sõnastas Ülle Madise arutelu põhipunktid.

Järgmisel nädalal saab vaadata ka teisi paneele koos eestikeelsete subtiitritega.

Teine paneel keskendub ajakirjanduse rollile tänapäeval ning seal osalevad ühenduse Reporterid Ilma Piirideta peasekretär Christophe Deloire Prantsusmaalt, päevalehe Die Tageszeitung välistoimetuse juht Barbara Oertel Saksamaalt, Briti välisministeeriumi poliitika planeerimise ja Euroopa direktoraadi juht James Kariuki ja meediaekspert Raul Rebane. Diskussiooni juhib ajakirjanik Indrek Treufeldt. Arutletakse selle üle, mil määral peab ajakirjandus toimuvat pelgalt kajastama, mil määral aga ka ise seisukohti võtma.

Kolmanda paneeliga tähistab inimõiguste aastakonverents ÜRO 75. sünnipäeva. Paneeli juht Neeme Raud vestleb koos Saksa suursaadikuga ÜRO juures Michael von Ungern-Sternbergiga, Rootsi välisministeeriumi ÜRO asjade osakonna asejuhi Carl Skau ning välisminister Urmas Reinsaluga sellest, kas ÜRO-st on saanud tööriist inimõigusi rikkuvate riikide käes.

Inimõiguste aastakonverentsi ellukutsuja Mart Nuti (1962-2019) sõnastatud egiidi all "Iga äärmuslikkus on harimatuse tundemärk" toimuv konverents tähistab tänavu iseenda kümnendat ja ÜRO 75. sünnipäeva.

Inimõiguste Instituudi tellitud ja Turu-Uuringute AS-i tehtud veebiküsitlus "Eriolukord vs. Inimõigused", mis tänavu viidi läbi kolmandat korda, näitas, et 87 protsenti Eesti elanikest on jätkuvalt seisukohal, et inimõigustega on meil kõik korras ning 83 protsenti on seda meelt, et eriolukorra piirangud pole rikkunud kellegi inimõigusi.

Võrreldes varasügisega leidis 10 protsenti vastajatest, et tema privaatsust või õigusi on sotsiaalmeedias rikutud ning 7 protsenti arvab, et on ise kellegi inimõigusi rikkunud. 57 protsenti vastanutest arvab sarnaselt eelmise küsitlusega, et Eesti ajakirjandus järgib oma töös inimõigusi, kuid 24 protsenti leiab, et see nii ei ole ja 19 protsenti ei oska öelda.

Novembri teises pooles tehtud veebiküsitluse osales veidi enam kui 1000 Eestis elanikku. Eelmine samalaadne uuring viidi läbi selle aasta mai keskel ja augusti lõpus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: