Vaktsineerimisega alustatakse Euroopa Liidus pühapäeval.

Eestis toimuvad esimesed vaktsineerimised Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas ning alates tulevast nädalast järk-järgult juba üle Eesti.

"Esimese tarnega saabunud vaktsiinid on mõeldud haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste tervishoiutöötajatele. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

"Loodame, et ka järgmised COVID-19 vaktsiinid jõuavad lähiajal müügiloani ning Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, et saaksime võimaldada juba lähikuudel vaktsineerimist ka teistele riskirühmadele ja seejärel kogu elanikkonnale," märkis Kiik.

Kiik ütles laupäevasel pressikonverentsil vaktsineerimise ettevalmistuste kohta, et riik plaanib suurema osa meditsiinitöötajate vaktsineerimise esimese ringiga jaanuari lõpuks ühele poole saada.

"Oleme jõudnud viimaks päevani – mida paljud ootasid alates kevadest –, kus saame alustada elanikele, esimeses järjekorras tervishoiutöötajatele, riskirühmadele vaktsineerimise võimaldamist, mis annab võimaluse järk-järgult, samm-sammult sellest raskest kriisist väljuda," ütles Kiik pressikonverentsil.

"Loomulikult esimesed tarned pole nii suured ja ei ole võimalik alustada nii laialt vaktsineerimisega, et saaksime selle kriisi kohe lõppenuks lugeda. Ehk meil tuleb praegu hoida kinni kõigist ettevaatusabinõudest, kõigist kehtivatest reeglitest," lisas ta.

"Pfizer/Biontechiga (sõlmitud) kokkulepe annab Eestile võimaluse pakkuda igal nädalal enam kui 4000 inimesele vaktsineerimise võimalust. Igaüks neist annab sellega võimaluse haiguse leviku pidurdamiseks, enda kaitseks," selgitas Kiik.

Kõik järgmised lepingud teiste vaktsiinitootjatega annavad Kiige kinnitusel võimaluse seda inimhulka laiendada.

Lanno: oleme rahul, kui vaktsineeritud saab 80 protsenti ühiskonnast

Terviseameti juht Üllar Lanno ütles "Vikerhommikus", et esimese Pfizeri vaktsiinipartiiga saab ära vaktsineerida umbes viiendiku Eesti meditsiinitöötajatest.

"Järgmised vaktsiinitoodangud peaksid peale tulema lähinädalatel ja nende tarnete kohta info tuleb. Suuremamahuline vaktsiinide saabumine, kus kõik kuus võiksid olla juba müügiloa saanud võiks toimuda kevade hakul veebruari lõpus või märtsi alguses," lausus Lanno.

Üllar Lanno ütles, et kui vaktsineeritud saab 80 protsenti ühiskonnast, on terviseamet rahul.

Esimesena jõudis Eestisse Pfizer/Biontech COVID-19 vaktsiin Comirnaty, mis on näidustatud 16-aastastele ja vanematele inimestele COVID-19 haiguse ennetamiseks.

"Perearstid on valmis alustama meedikute vaktsineerimistega järgmisest nädalast. Vaktsineerimisega on perearstikeskustes tegeletud aastakümneid ning see on meile tuttav rutiin," ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller.

"Kui meedikud on vaktsineeritud, võimaldatakse vaktsineerimist riskirühmade patsientidele ja seejärel kogu elanikkonnale. Perearstid ja pereõed tunnevad oma patsiente ning saavad anda asjakohast ning vajalikku nõu," lisas Joller.

Jolleri sõnul ei tähenda vaktsiini saamine, et vaktsineeritud inimene võiks näiteks minna aega veetma köhivate koroonahaigetega. "Loomulikult ma olen rohkem kaitstud kui inimene, kes seda vaktsiini ei ole saanud kunagi ei ole sajaprotsendiliselt välistatud, et ka mina haigestun," lausus Joller.

Samas, kui vaktsineeritud inimene peaks siiski koroonaviirusesse haigestuma, on see haigus tõenäoliselt oluliselt kergemate nähtudega ja kulgeb ka kiiremini.

Joller rääkis, et tema ise saab esimese vaktsiinisüsti juba pühapäeval.

Ravimiamet: Eestisse saabunud vaktsiinil on tavapärased kõrvalmõjud

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ütles pressikonverentsil vaktsineerimise ettevalmistustest rääkides, et Eestisse saabunud koroonavaktsiin on tõhus, ent sellel võivad esineda ka kõrvalmõjud, mis on aga igati tavapärane nähtus.

"Täna saabunud vaktsiin Comirnaty on oma ehituselt täiesti uudne mRNA-vaktsiin. Senised andmed uuringutest ja kasutuse andmed näitavad, et vaktsiinil on nii kaitsetoime kui ka tavapärased vaktsiinidele omased kõrvaltoimed," rääkis Raudsepp.

"Kõige sagedamini võivad tekkida süstekoha reaktsioonid ehk valu, punetus, turse. Võib tekkida peavalu, liigesvalu, lihasvalu, palavik, külmavärinad, väsimus, halb enesetunne. Kõik need on üldjuhul kerged, mööduvad ja neid saab leevendada valu- ja palavikualandajatega – Ibuprofeniga, Paracetamoliga," rääkis Raudsepp.

"Nagu iga vaktsiini puhul, nii ka selle puhul võib tekkida allergilist reaktsiooni. Seetõttu on ka öeldud, et pärast süstimist on 15 minutit väga oluline jääda sinna kohale ja olla meditsiinipersonali valve all ja asutada ennast minekule alles pärast seda. See on vajalik selleks, kui peaks tekkima raske allergia. Kliinilistes uuringutest seda ei juhtunud, aga tavakasutuses olnuna on mõnel üksikul korral seda juhtunud. Nii et see on teada ja selleks tuleb valmis olla ja need, kes Eestis hakkavad vaktsineerimist läbi viima, teavad seda suurepäraselt ja neil on olemas ka võimalused, kuidas inimest aidata," selgitas Raudsepp

Raudsepp kinnitas, et vaktsiinist saadav kasu on kindlalt oluliselt suurem kui haigusega kaasnevad võimalikud ohud.

"Juba vähem kui kahe nädala pärast on oodata järgmise vaktsiinitootja Moderna vaktsiini kohta hinnangut Euroopa Ravimiametist. Loodame selle saada 6. jaanuaril, aga müügiloa väljastamise kohta on küll kõigi ravimite puhul nii, et mingeid kindlaid lubadusi ei saa anda, enne kui hinnang on tehtud ja müügiluba on tõesti välja antud," märkis Raudsepp.

Vaktsineerituks loetakse inimene, kui ta on saanud kaks vaktsiinisüsti. Nende süsti päevade vahe peab olema 21 päeva ja vaktsiin hakkab mõjuma seitse päeva pärast teist süsti.

Terviseametisse jõudnud vaktsiinisaadetise võtsid vastu terviseameti töötajad, kes kontrollivad saatedokumentide olemasolu, vormistust ja vastavust ravimipartiile.

Tuleva aasta jaanuari alguses hakkavad praeguse info kohaselt laekuma täiendavad vaktsiinisaadetised iganädalaselt.

Samuti on ka teise COVID-19 vaktsiini tootja Moderna vaktsiini müügiloataotlus hindamisel Euroopa ravimiametis ning otsus selle kohta peaks tulema 6. jaanuaril.

Vaktsiinid on kaubikust väljas, kastid lahti pakitud ja turvaliselt Terviseameti külmikutesse pandud. Homme, 27.12 algavad esimesed covid-19 vaktsineerimised. #covid19 #minavaktsineerin #EUvaccinationdays

Foto: Raigo Pajula pic.twitter.com/XKjcZVf4cD

— Sotsiaalministeerium (@SoMinEstonia) December 26, 2020