Valitsus volitas eelmisel nädalal sotsiaalminister Tanel Kiike ostma Pfizerilt täiendava koguse vaktsiini, mille soetamist ettevõte riikidele pakkus. Kiige sõnul otsustas Eesti osta 50 000 doosi, arvestades selle pisut kallimat hinda ning eeldatavalt teiste vaktsiinide peatset turuletulekut. Eesti saab Euroopa Liidu ühishanke raames Pfizerilt üle 600 000 vaktsiinidoosi, millest piisab 302 000 inimese vaktsineerimiseks.

"See 50 000 doosi jõuab Eestisse jaotatuna järgmise aasta kahele poolaastale. Need soetame selleks, et meil oleks piisavalt vaktsiine ka juhuks, kui tekib vajadus teha täiendav vaktsineerimise ring järgmise aasta lõpus ja ülejärgmise alguses juhul, kui näiteks osutub, et tervishoiutöötajaid oleks vaja teistkordselt vaktsineerida, kuna immuunsus ei pruugi kesta nii pikalt. Või arvestades ka seda, et nii tervishoius kui ka hooldekodudes töötajad ja elanikud vahetuvad. Et igal juhul oleks kõige suuremas riskis olevale eesliinile tagatud toimiv, efektiivne ja juba müügiloa saanud vaktsiin," selgitas Kiik ERR-ile.

Sotsiaalminister rõhutas, et Eesti on otsustanud tellida seitsmelt tootjalt kokku üle nelja miljoni doosi vaktsiini ehk rohkem kui kahele miljonile inimesele. "Kõigi koguste vaates ei ole see 50 000 teab mis suur kogus, aga me lähtusime puhtalt sellest, et tagada tervishoiu- ja hoolekandesektorile kindlustunne juhuks kui peaks tekkima korduva vaktsineerimise vajadus," rõhutas Kiik.

Ministri sõnul on Pfizer kinnitatud, et 25 000 doosi tuleb esimesel poolaastal ja teine 25 000 teisel poolaastal ehk järk-järgult koos põhitarnetega. Pfizer on kinnitanud, et on võimeline tarnima Eestile iganädalaselt suurusjärgus 10 000 doosi.

Eesti suudab vaktsineerida kümneid tuhandeid inimesi nädalas

Kiik kinnitas ERR-ile, et Eesti COVID-19 vaktsineerimise võimekus on kümned tuhanded inimesed nädalas. "Vajadusel on võimalik kaasata ka erasektorit ja seeläbi võimekust suurendada, kui Eestisse peaks sellest kiiremini vaktsiine saabuma hakkama. Vähemalt lähinädalatel seda aga ei juhtu," tõdes ta.

Sotsiaalministri sõnul on tervise- ja hoolekodude valdkonnas vaja vaktsineerida 55 000 inimest. Kui seda laiendada ka teistele riskirühmadele - eakad ning erinevate krooniliste muredega inimesed, tervishoiuvälised eesliinitöötajad nagu päästjad, politseinikud ja õpetajad, teised eesliinitöötajad hädaolukorra seaduse tähenduses, siis tuleb rääkida 350 000 inimesest.

"Meil on kokkulepe perearstidega, et põhiline vaktsineerimise saab käima läbi perearsti süsteemi. Aga loomulikult kaasame siin ka töötervishoiuarste, teatud asutustes ja teatud kohtades on mõistlik ka koha peal vaktsineerimist läbi viia. Eesti võimekus on kindlasti kordades suurem kui 10 000 doosi nädalas," kinnitas Kiik.

"Küsimus on selles, kui palju meil on selleks vajalikke vaktsiine ja hiljem ka see, kui palju meil on inimesi, kes ennast vaktsineerida soovivad. Ehk ma ei julge lubada, et Eesti riik suudaks 100 000 inimest päevas vaktsineerida nagu Iisrael, mis on ka mõnevõrra suurem riik nii rahvaarvult kui tervishoiuressursidelt. Aga kindlasti ka meie räägime tipphetkedel suurusjärkudest kümned tuhanded inimesed nädala jooksul," ütles Kiik.

Eesti alustas COVID-19 vaktsineerimist pühapäeval, kui Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus kaheksas tervishoiuasutuses said esimese vaktsiinidoosi 207 tervishoiutöötajat. Sellel nädalal algab tervishoiutöötajate vaktsineerimine ka teistes haiglates, kiirabiasutustes ja valveperearstikeskustes üle Eesti.