TÜ teadlased: tee aastavahetusel arukad valikud, et uus aasta tuleks nakkuseta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jõulupuu Autor/allikas: Ellina Katšan

Jõulujärgne ehmatav positiivsete koroonatestide arv annab kinnitust, et viiruse levik on ikka tõusuteel. See, kas uuel aastal muutub pilt paremaks või halvemaks, on meie kõigi kätes, kes me valmistume tähistama aastavahetust, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ruth Kalda, Mikk Jürisson, Krista Fischer ja Tanel Tenson.

Viimase seitsme päeva jooksul on Eestis nakatunute arv üha suurenenud. Nakatunud on enam kui 3600 inimest ja 14 päeva nakkusjuhtumite hulk saja tuhande elaniku kohta on püsinud üle 550. Haiglaravi vajavaid patsiente on veidi üle 400 ning iga päev jõuab haiglasse keskmiselt 40 uut koroonapatsienti.

Viimased prognoosimudelid näitavad, et haiglaravi vajajate arv kasvab lähiajal veelgi. See, kuidas inimesed on toiminud jõulude ajal, hakkab nakatumisnäitajates kajastuma umbes nädala pärast ning haiglaravi statistikas alles kahe-kolme nädala jooksul.

Uusi rekordarve vaadates tuleb tõdeda, et seireuuringust ilmnenud mõningane jõulueelne viiruse leviku stabiliseerumine on muutumas. Seireuuring on näidanud, et inimesed valdavalt järgivad soovitusi, aga piisab väikesest hulgast piirangute eirajatest, et nakkusele hoogu juurde anda.

Selleks, et vältida Eestis sellist olukorda, kuhu on jõudnud Läti ja Leedu, tuleks ka eelseisvaid pühi tähistada kitsas pereringis. Kohtumised sõpradega võiks lükata edasi uude aastasse ja teha seda siis eelistatult vabas õhus väga väikeses seltskonnas, kõige rohkem nelja-viiekesi, et nakkusriski vähendada.

Ole ettevaatlik ka olukordades, kus valitsuse määrus selleks otse ei kohusta

Kuigi terviseameti igapäevane nakatumiste statistika näitab suurimat juurdekasvu ennekõike Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, kinnitavad nii seire- kui ka reoveeuuringu andmed, et viiruse levik on laialdane üle Eesti ja nakkuse võib saada kõikjal.

Praegu on veel vara otsustada, kas viimati kehtestatud piirangutel on olnud mõju – seda näitavad lähinädalad. Selge on aga see, et mõju saab meetmetel olla ainult siis, kui inimesed neid järgivad ja on ettevaatlikud ka olukordades, kus valitsuse määrus selleks otse ei kohusta.

Kui jääme arukaks ka aastavahetuse tähistamisel, suudame kõik koos aidata kaasa sellele, et uus aasta tuleks parem ja saaksime võimalikult ruttu igapäevase elurütmi tagasi. Hoolitsegem selle eest, et pidustuste ajal oleksid hoitud ja kaitstud need, kes on haiguse suhtes kõige haavatavamad.

Uus aasta tuleb parem, kui pead silmas järgmist:

  • Veeda aastavahetus perega ja ära mine rahvarohkesse kohta.
  • Kui satud rahva sekka, kanna kindlasti maski.
  • Naabritele ja tuttavatele head uut aastat soovides hoidu kallistamisest.
  • Väljas sõpradega uue aasta tervitusjooki jagades kasuta eraldi jooginõusid ja hoidu klaaside kokkulöömisest.
  • Edasta uue aasta tervitused sõpradele ja sugulastele esmajoones telefonitsi või veebi teel.
  • Kavanda kokkusaamised sõpradega uueks aastaks vabas õhus ja väga väikeses ringis, vaid nelja-viiekesi. Selliste kohtumiste eel piira oma kokkupuuteid teiste inimestega, et vähendada nakkusohtu veelgi.
  • Uue aasta esimesel nädalal tee võimaluse korral kaugtööd – nii hoidud kokkupuutest inimestega, kes võivad olla pühade ajal nakatunud, ja väldid võimalust kanda viirust tahtmatult edasi, juhul kui oled ise kõigest hoolimata nakatunud.

Ruth Kalda on Tartu Ülikooli peremeditsiini professor, Mikk Jürisson Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur, Krista Fischer Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor ja Tanel Tenson Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: