Reoveeuuring näitab viiruse kerget taandumist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tartu veepuhastusjaam. Autor/allikas: Osoon/ERR

Reovee seireuuringu tulemuste kohaselt on koroonaviiruse levik suuremates linnades paar viimast nädalat kerges languses, ent siiski kõrgel tasemel.

"Arvestades viiruse leidusid suuremates reoveepuhastusjaamades, siis see on alla läinud praktiliselt kõigis Eesti regioonides. Kui see juba eelmisel nädalal hakkas alla minema, siis see nädal kinnitas, et langus jätkub," ütles uuringu juht ja Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson reedel ERR-ile.

Ta lisas, et viirus on siiski endiselt levinud kõikjal Eestis, kuigi selle näidud liiguvad alla.

Küsimusele, kas uuringust on näha ka piirkondi, kus olukord keskmisest parem, vastas Tenson, et olukord on kõkjal sarnane: "Kui me vaatame ka nakatunute graafikut, siis meile meeldib vaadata seda osa, kus nakatunute näitaja langeb. Aga tegelikult on see ikka veel päris kõrgel tasemel ja meie [reoveeruuringute] andmete järgi on olukord samasugune. See ei näita, et me oleks üle Eesti rahuldavas seisundis. Eks see ikkagi punane on, kuigi langeb. Tase on siiski veel kõrge."

"Kui mõtleme sellele, et veel sügisel rääkisime, kas keskmine nakatunute arv päevas on üle 10-15 või alla selle, aga siis see tõusis 25-ni ja peagi oli juba 50. Siis hakkasid tulema näitajad 200 nakatumist päevas ning olime hirmul, kui see tõusis 300-ni. Nüüd on see aga 500-600 juures - tegelikult on ikkagi ka viirusnäit kõrgel tasemel ja loomulikult reovee näit nakatumise arvust väga palju eespool ei saa käia. Loogiliselt on reovee leid praegusel hetkel selline, mis näitab viiruse kõrget levikut. Seda, et viirus kadunud oleks, ei saa ju praegu öelda," rõhutas Tenson.

Selle kohta, mil määral võiks viirusenäitu mõjutada COVID-19 läbipõdenute jääkpositiivsed näidud, vastas Tenson, et selliste inimeste viirusenäidud on siiski märksa madalamd, kui haigetel, ehkki teatavat mõju võivad avaldada.

"Nii palju, kui andmeid on, siis jääkpositiivsetel see, kui palju reovette läheb, väheneb oluliselt," ütles Tenson. Ta viitas sellele, et jääkpositiivsete näidud on ka hingamisteedest ja väljaheidetest võetud proovide korral märksa madalamad. "Nii, et mingisuguses hulgas jääkpositiivsed mõjutavad, aga see peaks ikkagi olema väike," tõdes professor.

Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, kes on koroonaviiruse seireuuringute juht, ütles, et ei oska hinnata jääkpositiivsete mõju reovee viirusenäidule, kuna ei tea, kuidas säilivad viiruseosakesed märjas keskkonnas. "Uuringud on näidanud, et nina-neelust võetud proovid võivad veel 80-90 päeva hiljem näidata viiruseosakeste olemasolu, mistõttu võib eeldada, et need säilivad ka seedetraktis, aga kui kaua, pole mina uurinud. Seda peaks otsima teaduskirjandusest," ütes ta ERR-ile.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: