Kiiruseületamiste arv kasvas aastaga pea 60 000 võrra
Kuigi 2020. aasta oli liikluses laias laastus võrdne 2019. aastaga, siis kerged kuni 20 km/h kiiruseületamised kasvasid üle 60 000 juhtumi võrra. Suuremale numbrile aitas kaasa uute kontrollilahenduste kasutuselevõtt.
2020. aastal juhtus Eestis kokku inimkannatanuga liiklusõnnetusi 1402, mida on 35 võrra vähem kui aasta varem.
Joobes juhte tabati 6667, mida on 484 võrra vähem.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on need numbrid sisuliselt samad, mis eelneval aastal, kuid silmas peab pidama ka seda, et 2020. aastal vähendas liiklustihedust eriolukord ning talvised ilmastikuolud polnud kuigi keerulised.
"Kohati langes aprillis liiklussagedus 30-40 protsenti ja see tegelikult on näha ka numbrites ning liiklusstatistikas. Kui just vaadata näiteks eelmisel aastal tabatud kiiruseületajate hulka, siis statsionaarsete kaameratega fikseeriti pea 30 protsenti vähem rikkumisi. See kindlasti räägib liiklussageduse langusest ja kui vaadata koroonaviiruse mõjusid, siis sellel aastal juhtus oluliselt rohkem ühe sõiduki õnnetusi ja vähenes kokkupõrgete arv maanteedel," ütles Loigo.
Neid, kes ületasid kiirust kuni 20 km/h, tabati kokku pea 245 000, mida on üle 60 000 rohkem kui eelmisel aastal.
Loigo sõnul on kasvu taga teisaldatavate liikluskaamerate laialdasem kasutuselevõtt. "Ligi 80 000 on neid, kelle tabasid statsionaarsed liikluskaamerad ja üle 122 000 on neid kiiruseületajaid, kes on fikseeritud teisaldatavate kiiruskaameratega."
"Seal on kindlasti ka põhjus selles, et eks see eriolukord mõjutas nende kaamerate kasutamist, sest sel ajal oli teisaldatav kaamera ainuke viis teha järelevalvet sellisel viisil, kus meil puudub inimesega kontakt ja sellel perioodil kasutati neid kaameraid maksimaalselt," lisas Loigo.
Loigo sõnul kasvab teisaldatavate kaameratega tabatud kiiruseületajate arv ilmselt veel ka sel aastal, sest inimesed pole nendega veel nii harjunud.