Viimase aasta jooksul on küberohtude maailm märkimisväärselt muutunud. Küberrünnakute korraldamiseks ei pea enam olema tipptasemel häkker, sest üha enam kasutatakse tehisaru. See suudab leida turvaauke ning kirjutada ründamiseks vajalikke programme. Seega saab rünnakuid kavandada kiiremini ja vähesemate teadmistega kui varem.

"Küberründaja teeb üsna keerulist mõttetööd: katsetab, proovib, aga ei jõua väga palju. Nüüd, kui tehisaru tuleb kõikides nende asjade juures appi, ta teeb inimesest kõiki asju kümme korda kiiremini ja palju osavamalt. Peaaegu igaüks, kes rünnata tahab, saab seda teha. Selleks ei pea koolis õppima. Selle tõttu see inimeste hulk, kes saavad edukalt ja suure efektiivsusega rünnata, on drastiliselt kasvanud. Aga need, kes tahavad rünnata, nende käes on hästi võimas vahend ja see on kaasa toonud selle, et küberkaitsjate käed on tööd täis. Kõik püüavad leida turvaauke, need ära paigata ja mõelda, kuidas oma süsteeme ümber teha, et need oleksid kindlamad. Me oleme praegu üsna kriitilises hetkes küberturbe mõttes," rääkis Tallinna tehnikaülikooli arvutiteaduste professor Tanel Tammet.

Küberpätid kasutavad ära nii tarkvaravigu kui ka inimeste eksimusi. Üks levinud viis süsteemidesse pääsemiseks on õngitsuskiri või nõrk parool.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) infoturbe juht Kristjan Hinn ütles, et ka PERH saab pidevalt küberründeid.

"Meil on neid rünnakukatseid sadu tuhandeid kordi kuus. Aga me ei pööra neile isegi tähelepanu, sest meil on automaatsed süsteemid, mis blokeerivad need ära. Meie fookus on rohkem nendele intsidentidele, mis sellest automaatikast veel lauale jääb. Kuus me töötame analüütikutega läbi 200 kuni 300 intsidenti, milles umbes kümme protsenti on sellised, kus meil on vaja haigla poolt midagi teha," sõnas Hinn.

Haiglate igapäevane töö sõltub suurel määral digitaalsest infovahetusest.

"Väga palju infosüsteeme on omavahel põimitud: laborisüsteemid, radioloogilised süsteemid, pildid, uuringud. See ökosüsteem on väga suur. Raviteenuse osutamine on võimalik ka paberi peal pastakaga, aga kindlasti saab väga tugevalt pihta meie töö efektiivsus. Me ei suuda haiglana nii palju patsiente läbi lasta kui infosüsteemide toel," ütles Hinn.

Eesti haiglad on võimalikeks küberintsidentideks valmistunud. Läbi on mängitud stsenaarium, kus kõik infosüsteemid on mitu päeva rivist väljas.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisuse keskuse juht Mai Kraft ütles, et üldiselt ei saavutata küberintsidentide puhul kunagi sajaprotsendilist kaitset.

"Ühest küljest peame arvestama, et teatud mõjuga intsidendid võivad meil toimuda, aga teisest küljest peame valmistuma selleks, et me kiirelt taastuksime nendest intsidentidest. Küberturvalisus üldiselt on riigi ja erasektori ettevõtete ühine vastutus. Riigi poolt saame anda juhised ja nõuded, teha järelevalvet, juhendada ettevõtteid, aga samas ettevõtted ise peavad ka investeerima küberturvalisusesse ja parandama enda süsteeme," rääkis Kraft.

Prantsusmaal pääsesid häkkerid sel nädalal ligi külmhoonele, kus hoiti nii vereproove kui ka vereülekanneteks ja ravimite tootmiseks mõeldud plasmakotte. -30 kraadi asemel tõusis külmhoones temperatuur 110 soojakraadile. Taoliste juhtumite tuules vaatas Põhja-Eesti regionaalhaigla üle ka enda süsteemid. Et Eesti haiglates saaks midagi taolist juhtuda, on üsna ebatõenäoline.

"Ma olin üllatunud, et Prantsusmaa verepangas olid kontrollerid nii kergesti kättesaadavad, vähemalt esialgse info põhjal. Me oleme selliseid süsteeme üles ehitanud selliselt, et kuna temperatuuri külmkapis ei ole vaja igapäevaselt muuta, siis see tähendab, et kaabel ei pea olema igapäevaselt seinas," ütles Kristjan Hinn.

Asutuste toimepidevus ei sõltu siiski ainult tehnilistest kaitsemeetmetest. Oluline on, et töötajad oskaksid ohte märgata, sest küberturvalisuse nõrgim lüli on inimene ise. Näiteks võib ühe töötaja avatud õngitsuskiri anda ründajale võimaluse süsteemi pääseda.

Eesti on viimastel aastatel oma valmisolekut erinevate kriisidega hakkamasaamiseks parandanud. Õppetunde on saadud nii pandeemiast kui ka energiasüsteemi ümberkorraldamisest. Kehtib põhimõte, et kriisiks valmistumine ei saa alata alles siis, kui midagi on juba juhtunud.

Riik on andnud soovituse, et vähemalt nädala võiks igaüks kriisi olukorras ise hakkama saada. See tähendab, et ka kodus on vajalik toiduvaru olemas.

"Me oleme ära sõnastanud, mis on erinevate riigiasutuste, ettevõtete, põhiseaduslike institutsioonide ja muude avalik-õiguslike, nagu näiteks ERR või kohalike omavalitsuste kriisiülesanded ehk millega asutus peab igal juhul hakkama saama. Me oleme sinna juurde öelnud, et ükskõik, mis oludes, te peate olema valmis sellega toime tulema ja ärge oodake kriisi ajal suuniseid, vaid valmistuge juba rahuajal või siis mitte kriisi ajal selle ülesandega toime tulema," rääkis riigikantselei koordinatsioonidirektor Erkki Tori.

Niisiis on kriisi ajal igal asutusel oma roll. Näiteks on rahvusringhäälingu ülesanne teavitada inimesi, kauplused aga peavad võimalusel müüki jätkama.

"Riigil kindlasti on kohustus oma inimesi aidata, kui need inimesed on hätta sattunud, aga me peame aru andma, et riigi ressurss on piiratud ja mida suurem on kriis, seda enam see ressurss läheb kriisi lahendamisse. Piltlikult öeldes tule kustutamisse või nende inimeste aitamisse, kes on kõige suuremas hädas," ütles Erkki Tori.

Seega mida paremini on kodanikud valmis, seda lihtsam on riigil suunata abi sinna, kus seda kõige enam vaja läheb.