Alar Aab: lastevanematele – koroonaviirus võib olla lastele eluohtlik

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaplakat Tartus. Autor/allikas: Helen Wright/ERR

Üle maailma on tulemas järjest rohkem ärevust tekitavat informatsiooni, et võitlus COVID-19 viirusega ei pruugi sugugi läbi olla. Koroonaviirus võib lastel esile kutsuda eluohtliku seisundi paar kuud pärast esmast nakatumist, kirjutab Alar Aab.

Kuidagi on kujunenud, et COVID-19 poolt esilekutsutud viirusnakkust peetakse ohuks eelkõige meie vanemale põlvkonnale või nendele, kellel on teisi kaasuvaid kroonilisi haigusi nagu suhkruhaigus, ülekaalulisus jne.

Lisaks usutakse, et umbes 80 protsenti elanikkonnast põeb selle haiguse läbi kas kergelt või hoopis ilma sümptomiteta. Üpris levinud on ka arusaam, et lastele seekordne nakkushaigus erilist ohtu ei kujuta ja pigem on probleemiks, et lapsed, ise mitte nakatudes, kannavad COVID-19 viirust ühiskonnas edasi. Kuid meie teadmine COVID-19 võib olla endistviisi väga ekslik ja puudulik.

Juba on kogunemas palju informatsiooni, et seekordne viirus on teistsugune ja ettearvamatum kui meile harjumuspäraseks saanud gripiviirus. Üle maailma on tulemas järjest rohkem ärevust tekitavat informatsiooni, et võitlus COVID-19 viirusega ei pruugi olla sugugi läbi.

Näiteks on hüppeliselt suurenenud nende laste osakaal, kes vajavad ravi intensiivravi osakondades multisüsteemse põletikulise sündroomi (MIS) tõttu, mis on põhjustatud teistkordse COVID-19-ga nakatumise tagajärjel.

MIS puhul on tegu on eluohtliku seisundiga, mis avaldub ägeda põletikuna. Patsiendile tähendab see seda, et põletiku tõttu väheneb organite varustatus verega, mille tõttu saavad kahjustusi eelkõige südamelihased, neerud ja ka teised organid. Ilma kiire ravita võib tulemus olla fataalne või tõsiste kahjustustega meie kehale. Samal ajal on olemas efektiivne ravi, kui seda kiiresti rakendatakse.

Kuigi koroonaviirus levis maailmas kiiresti juba veebruaris ja märtsis, siis omapärast laste MIS juhtumite olulist kasvu laste intensiivravi osakondades üle maailma täheldati alles paar kuud hiljem. Esialgu ei osatud MIS juhtumeid seostada COVID-19 viirusega, kuid nüüdseks on avaldatud päris mitu teadustööd, mis seostavad MIS juhtumite hüppelise kasvu COVID-19 viirusega.

Üheks selliseks tööks on Karolinska Instituudis läbiviidud uurimistöö, milles näidati otseselt, et tegemist on koroonaviiruse põdemise järgse sündroomiga. MIS ei teki esimese nakatumiskorra tagajärjel, vaid tavaliselt paar kuud hiljem, kui laps nakatub teist korda.

Kusjuures väga tihti on esmane COVID-19 kulg olnud väga kerge kuluga või jäänud üldse märkamata. Paar kuud hiljem, pärast teistkordset COVID-19-ga kokkupuudet, asub meie endi immuunsüsteem ründama meie endi keha, mis avaldub eluohtliku MIS kujul.

Petter Brodin Karolinska teadusrühmast on arvamusel, et midagi läheb valesti laste ja noorte inimeste immuunvastusega esimese koroonaviirusega nakatumise korral ning juba teisel kokkupuutel COVID-19– ga reageerib meie immuunsüsteem liiga ägedalt, põhjustades eluohtliku MIS seisundi. See uurimistöö on avaldatud teadusajakirjas "Cell"*.

Kuigi MIS on eluohtlik, siis kiirel ja õigeaegsel reageerimisel on olemasolev ravi väga tõhus. Raviks on eelkõige laste immuunvastuse allasurumine ning muu toetav ravi intensiivravi osakonnas.

Lastevanematel on vajalik teada, et laste esmane COVID-19 viirusega nakatumine võib toimuda märkamatult, kuid kui lapsel tekib kiiresti väga kõrge palavik, tugev kõhuvalu, rahutus ja ebakorrapärane südamerütm, siis need võivad olla COVID-19 poolt esilekutsutud MIS tunnuseks ja lapsega tuleb kiiresti minna haiglasse. Õnneks paistab, et MIS esineb vähestel lastel, kes on koroonaviirusesse nakatunud.

COVID-19 on omapärane viirus ja selle poolt esilekutsutud haiguse kulg pole meile veel päriselt selge. Nagu paar aastat tagasi Ebola viiruse poolt esilekutsutud nakkuse korral, võivad COVID-19 nakkusest tulenevad tõsised tervisehädad ilmneda mitu kuud, isegi aastaid pärast näilist viirusnakkusest põhjustatud haigusest tervenemisest. Seda olulisem oleks, et me vaktsineerimisega suudaksime COVID-19 viirusnakkuse kiiresti kontrolli alla saada.


* "The Immunology of Multisystem Inflammatory Syndrome in Children with COVID-19". Cell. 2020 Nov 12; 183(4): 968–981.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: