Viiruse leviku stabiliseerudes suured nakatumisarvud ei lõppe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mari-Anne Härma ja Tanel Kiik. Autor/allikas: ERR

Koroonaviiruse levik Eestis hakkab vaikselt stabiliseeruma, kuid seetõttu ei tohiks inimesed valvsust kaotada ning suured igapäevased nakatumisarvud jätkuvad ka lähinädalatel, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Härma ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et Euroopa haigestumine on stabiliseerunud ja näitab väikest langustrendi ning ka Eestis on näha mõningaid stabiliseerumise märke.

"Covid-maraton ei ole meil veel läbi, aga kindlasti võime me nüüd juba näha, et pikem osa sellest on seljataga," sõnas Härma. Ta selgitas, et iganädalased suured nakatumisarvud lähinädalatel veel jätkuvad, sest haigestumise intensiivsus on siiani kõrge.

Möödunud nädalal tuli Härma sõnul uusi nakkusjuhtumeid sama palju juurde kui nädal varem, lisaks on vähenenud nakatumised laste ja koolinoorte seas.

46 protsenti uutest nakatunutest oli juba lähikontaktsetena terviseameti jälgimisel, selgitas Härma ja täpsustas, et kolmandik nakatusjuhtumitest on tulnud perekonnasiseselt ning kolmandiku puhul on nakkuskoht teadmata.

"Ei tohi muutuda ettevaatamatuks või hooletuks, sest väga kiiresti võib stabiilsusest saada taas tõus," ütles samas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Vaktsineerimise tempo saab kasvada, kui saabub rohkem vaktsiine

Kiik selgitas, et vaktsineerimise juures on peamine siht lisaks Pfizer-BioNTechi vaktsiinile ka teiste vaktsiinide müügilubade lisandumine ja seeläbi ka suuremad tarned Eestisse.

"Praegu peamine tempomõõdik või -seadja on Eestisse jõudnud vaktsiinide kogus," selgitas ta.

Ministri sõnul on arusaadav inimeste mure ja kriitika vaktsineerimistempo kohta. "Sotsiaalministeeriumis, terviseametis, haigekassas ja ravimiametis pole ühtegi inimest, kes ei tahaks, et valdav osa Eesti elanikkonnast oleks vaktsineeritud," lisas ta.

Neljapäevasel valitsuse istungil räägitakse teadusnõukojaga ka võimalikest muutustest piirangutes, sõnas Kiik.

"Meie siht on see, et võimalikult paljud lapsed saaksid käia koolis kontaktõppe vormis ja haridust omandada. Aga siin tuleb arvestada võimalikke riske ja murekohti," ütles minister.

Piirangute muutmise osas on nii valitsusel kui ka teadusnõukojal suur roll.

"Tark ei torma piirangute leevendamisel, aga loomulikult ei saa siin olla ülemäära range, ülemäära jõuline," sõnas Kiik.

Haigushüvitist tuleb aasta alguses veidi oodata

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et töövõimetuslehtede ja hüvitiste laekumise puhul tuleb aasta alguses arvestada väikese viivitusega.

"Kuna haigekassa arvestab sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi inimese haigushüvitist, siis nendel inimestel, kellel algab töövõimetusleht sellel aastal, on vaja veidi oodata, kuni maksu- ja tolliamet kogub eelmise perioodi kohta andmed kokku," ütles Friedemann. Ta lisas, et see on iga-aastane protseduur ning pole kuidagi seotud koroonapandeemiaga.

Vaktsineerimise korraldamise koostöö on Friedemanni sõnul erinevate asutuste vahel ilusti sujunud.

"Näeme, et tervishoiutöötajad on väga hästi teemaga kaasa tulnud ja esmatasandil saame selle nädala lõpuks kõik meditsiinipersonali vaktsineeritud," lisas ta.

Friedemann selgitas, et ühel perearstimeeskonnal on võimalik päevas vaktsineerida suurusjärgus 100-150 inimest. Perearstimeeskondi on Eestis kokku pea 800.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: