Päev enne kooliaasta algust ei olnud koolikohta veel umbes 1300 õppimiskohustusega noorel ning 11. septembri seisuga oli niisuguseid põhikoolilõpetanuid 485.

Kristina Kallas ütles, et koolikohata õpilaste probleem, mis kõige teravamini ilmnes Tallinnas, puudutas valdavalt venekeelse põhikooli lõpetanuid, keda kohata laste seas oli üle 60 protsendi.

"Nad ei saanud isegi kutseharidusse puhtalt selle tõttu, et neil on peaaegu nulltasemel eesti keele oskus, vaatamata sellele, et nad on üheksa aastat õppinud eesti keelt," sõnas Kallas.

Ta lisas, et selliseid noori ei saa ka mööndusi tehes kutsekooli võtta, sest kutseõppes on tehnoloogiaained ja pole mõeldav, et õpilane, kes isegi ohutusjuhistest aru ei saa, õppetöös osaleks.

Kallase sõnul ründas Tallinna linnavõim koolikohata õpilaste tõttu tugevalt haridusministeeriumi ning ehkki riigil on kindlasti ka vastutus, on Keskerakonna juhitav Tallinn aastaid venekeelset kooli kaitsnud ja öelnud, et seda ei tohi lõhkuda.

"See, et need lapsed kuhugi edasi õppima ei lähe, on olnud nii kogu aeg, lihtsalt nad on olnud seni pildilt maas. Valus on vaadata, mis nendega päriselt juhtub, kes venekeelsest koolist tulevad. See on Keskerakonna silmakirjalikkus, et nad on järsku väga mures, aga kõik need aastad on nad väga kindlalt venekeelset kooli ja venekeelset õpet neis koolides kaitsnud," ütles ta.

Haridusministri sõnul on need lapsed õppinud eesti keelt üheksa aastat iga päev 45 minutit, ilma et midagi muud koolis eesti keeles toimuks ning võimalik, et ka eesti keele tundides on selgitusi jagatud vene keeles. Nende kokkupuude eesti keelega on seega olnud praktiliselt olematu.

Üleminekukoolidel on kohustus teha neljandas klassis tasemetööd ning nii 2024. aastal eestikeelset õpet alustanud kui ka mullu sellega algust teinud õpilaste keskmine tulemus oli mõlemal korral üle 50 protsendi, ent Kallas märkis, et seda ei saa nimetada heaks, kui A1 ehk keeleoskuse absoluutse baastaseme täidab ära pool ehk teine pool ei suuda sedagi.

"See näitab, et lapsed, kes olid kolm aastat õppinud vene keeles ja õppinud eesti keelt kolm aastat, ei suutnud neljandas klassis teha A1 tasemetööd ära. See on murekoht, mis meil päriselt on," tõdes haridusminister.

Matemaatika eksamil kaalub ministeerium keeleerandit

Eraldi küsimus on ministeeriumil selles osas, mis keeles teevad kaks aastat tagasi eestikeelsele õppele üle läinud ja praegu kuuendas klassis õppivad lapsed kolme aasta pärast põhikooli matemaatika lõpueksami. Valik on Kallase sõnul, kas võimaldada matemaatikaeksamil keelevalikut või teha eksam lihtsustatud eesti keeles, sest eesmärk on näidata matemaatika-, mitte keeleoskust.

"See on meil suur küsimärk. Üritame ülikoolide ekspertidega sellest rääkida ja tasemetööd hakkavad näitama, mis tasemel eesti keel neil on," lausus Kallas ja tõi näite, et Läti PISA testi tulemused andsid õppetunni: neil kukkusid tulemused alla OECD keskmise.

Põhjuseks oli Läti valitsuse otsus, et kõik lapsed teevad PISA testi läti keeles, ehkki venekeelsed lapsed olid läti keeles õppinud alles kaks aastat.

Lasteaia lõpu koolivalmiduskaardi juurde lisandub keeleoskuse mõõtmine, nii saavad koolid teada, millise keeleoskusega lapsed lasteaiast tulevad. Test on loodud lasteaedadele ja esimesele klassile ning praegu ollakse sellega katsetusfaasis.

"Kui vaja, siis seda täiendatakse, nii et järgmise aasta sügiseks ja kevadeks peaks see olema laialdasemalt kasutusel," rääkis Kallas.

Keeleõppetoetust hakkavad saama ka eestikeelsed koolid

Haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku osakonna juhataja Helna Karu ütles, et muutunud on ka keeleõppetoetuste maksmine. Kui varem maksti seda koolides, kus on valdavalt vene emakeelega lapsed, siis praegu liigub palju selliseid lapsi eesti kooli ning seetõttu vajavad toetust ka nemad.

"Seda toetust taotleb kohalik omavalitsus oma õppeasutusele ja toetuse eest korraldab kool vastavalt kõige olulisematele vajadustele kas täiendavat keeleõpet, diferentseerib tundides erinevat aineõpet või teeb erisusi keeleõppe osas vastavalt tasemele. Või korraldab mingeid mitteformaalseid sündmusi õppeasutustes, mis laste keeleoskust arendavad," selgitas Karu.

Kallas tõi välja, et koolides ja lasteaedades on toimunud suur kaadrimuutus: õpetajatest ei vasta keelenõuetele praeguseks vaid 144, samas kui kahe aasta eest oli neid veel 1802. Üleminekuperioodi jooksul on vahetunud peaaegu kümme protsenti Eesti õpetajaskonnast.

"Tööle on asunud õpetajad, kes on õppinud keele ära või on õpetajad vahetunud," lausus Kallas.

Karu sõnul suhtleb haridusministeerium koolidega tihedalt ja tehakse ka palju tunnivaatlusi, nii et üldine pilt on teada. Kõige olulisem on tõhusa metoodika rakendamine klassiruumis, aga see kogemus tuleb aastatega.