Euroopa Nõukogu presidendi Charles Micheli sõnul arutavad Euroopa Liidu juhid koroonaviiruse vaktsiinide paremat kasutuselevõtmist enne jaanuari lõppu, teatas EUobserver. 

"Enne jaanuari lõppu toimub valitsusjuhtide videokonverents, nii et saame taas keskenduda koroonaviiruse kriisi haldamisele ja vaktsiinide kasutuselevõtmisele," teatas Michel.

Euroopa Liidu juhid korraldasid eelmisel aastal regulaarselt videokonverentse, kuid viimastel päevadel on rahvusriikide valitsused ja Euroopa Liidu institutsioonid üksteist süüdistanud vaktsiinide aeglase kasutuselevõtmise pärast.

Euroopa ravimiamet (EMA) andis heakskiidu ainult Pfizer/BioNTechi vaktsiinile ja tegi seda palju hiljem kui Suurbritannia, USA ja Iisrael.

Samuti on Euroopas probleeme tekitanud koroonaviiruse vastaste vaktsiinide erinev jaotuskiirus. Saksamaa sai eelmise aasta lõpuks 1,3 miljonit vaktsiinidoosi ja on suutnud immuniseerida üle 300 000 inimese.

"Me ei saa vaktsineerida, kui me pole neid veel saanud," teatas Portugali peaminister Antonio Costa.

"Samuti me teame, et vaktsineerimist ei kiideta heaks, kui seda ei peeta ohutuks ja me tahame end lõpuks ikkagi turvaliselt tunda," lisas Costa.

Järgmised kuus kuud on Euroopa Liidu eesistujariik Portugal, mille jooksul peavad riikide parlamendid kinnitama õigusaktid, mis lubavad Euroopa Komisjonil laenata turgudelt raha taastefondi jaoks. 

Costa sõnul on majanduse taastamiseks samuti vaja kiiresti koroonaviiruse vastaseid vaktsiine.

Portugal alustas eakamate inimeste vaktsineerimist sel esmaspäeval, kuid massilist immuniseerimist loodetakse alustada alles järgmises kvartalis.

"Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine võib veel jätkuda järgmise aasta alguses alguses. Me kõik peame mõistma, et vaktsiini leiutamine, tootmine, hankimine ja levitamine ei saa toimuda ühe päevaga, see on protsess," teatas Costa.

Euroopa Liidu riigid on koroonaviiruse vastasel vaktsineerimisel olnud palju aeglasemad kui Suurbritannia, USA ja Iisrael.