Harjumaa nakatumistipus on Lasnamäe, Haabersti ja Kose ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1610366460000 | amCalendar}}
Kõrgeim on nakatumisnäit Lasnamäel.
Kõrgeim on nakatumisnäit Lasnamäel. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Harjumaal on kõrgeima nakatumisnäiduga piirkonnad Lasnamäe ja Haabersti linnaosa Tallinnas ning Kose vald. Palju ei jää maha ka Lääne-Harju ja Raasiku vald ning Maardu linn.

Viimase nädalaga on Tallinnas ja Harjumaal lisandunud 2440 koroonajuhtu, neist 1889 ehk 78 protsenti pealinnas. Üle Eesti on nädalaga registreeritud 4289 koroonajuhtu, mis teeb Tallinna ja ülejäänud Harjumaa osakaaluks 57 protsenti kõigist Eesti nakatumistest.

Suurim nakatumisnäit ehk nakatunuid 100 000 elaniku kohta kahe nädala vältel on jätkuvalt Lasnamäe linnaosas - 1052 -, kus nädalaga sai positiivse koroonatesti tulemuse 629 inimest. See moodustab kolmandiku kogu Tallinna nakatunute hulgast.

Lasnamäe linnaosale järgneb Tallinnas Haabersti linnaosa nakatumisnäiduga 1020. Nädalaga registreeriti seal 261 nakatunut.

Harjumaal juhib statistikat Kose vald nakatumisnäiduga 1045, mille taga on 51 nädala jooksul registreeritud positiivset proovi. See moodustab kümnendiku Harjumaa positiivsetest juhtumitest (Tallinnat arvestamata).

Väga kõrged on nakatumisnäidud kahe nädala jooksul 100 000 elaniku kohta veel Lääne-Harju vallas (916), Raasiku vallas (871), Maardu linnas (803). Palju ei jää maha ka Põhja-Tallinn (777), Mustamäe (757) ja Keila linn (707).

Tallinnas on kõige parem olukord Nõmmel (näit 543; juhtumeid nädalas 114) ja Pirital (näit 593; juhtumeid nädalas 57). Harjumaal on nakatumisnäit väikseim Kuusalu vallas (296; juhtumeid nädalas 13).

Eesti üldine nakatumisnäit on praegu 601.

Tallinn suhtleb elanikega eeskätt koolide kaudu

Terviseametil Tallinnale viiruse ohjamisel etteheiteid ei ole. Senist suhtlust pealinnaga hindab amet sujuvaks ja regulaarseks.

"Pretensioone Tallinnale ei ole, maskikampaanias on nad teistele kohalikele omavalitsustele pigem head eeskuju näidanud," kommenteeris terviseameti kommunikatsiooninõunik Eike Kingsepp.

Ta ütles, et nii Tallinna, Maardu kui ka Ida-Virumaa juhtidega kõrgema nakatumisnäidu põhjuseid analüüsides on ikka ja jälle jõutud sotsiaalmajanduslike põhjusteni, mida aga kohalik omavalitsus lahendada ei saa, vaid on pigem valitsuse lahendada. Pigem oodatakse efekti uuest aastast jõustunud haiguspäevade varasemast hüvitamisest.

Varem terviseameti Põhja regiooni juhtinud ja nüüd Tallinnas koroonavastast võitlust koordineeriv Ester Öpik ütles ERR-ile, et linn teeb kogukondadega erinevates linnaosades tihedat koostööd.

Kas linn valdavalt venekeelsetes Lasnamäe ja Haabersti linnaosades elanike teadlikkuse tõstmiseks ka oma venekeelseid linnaosalehti või pealinnalehte Stolitsa kasutab, ei osanud Öpik vastata.

Öpiku sõnul pöördutakse linna poole äärmiselt praktiliste muredega. Näiteks tuli pühade eel suurematest kortermajadedest signaale, et ventilatsioon on kehv. Nõnda aitas linn luua kommunikatsiooni haldusfirmadega, et nad tuulutaksid koridore enam, hoiaks uksi-aknaid lahti, et tekiks tuuletõmme.

"Trepikodade korrashoid on oluline – inimesed teevad praegu kodudes kaugtööd, lapsed on kodusel õppel. Koormus trepikodadele on suurem kui tavapärasel ajal," põhjendas Öpik.

Lasnamäe ja Haabersti linnaosavanematega on plaanis teha süvaanalüüs, et leida võimalusi peatada viiruse kiire levik neis tiheda asustusega piirkondades.

"Ega meil imevitsasid ju kuskilt võtta ei ole, väga palju sõltub üksikisiku käitumisest. Samas me pole ka lootust maha matnud, et mingi kasutegur sellel on kindlasti," ütles Öpik.

Öpiku kinnitusel on kommunikatsioonis arvestatud nii eesti- kui ka venekeelsete kogukondadega. Tema sõnul tuleb arvestada asjaoluga, et venekeelne elanikkond saab oma infot väga erinevatest kanalitest, mis on kohati vastuoluline. Peamised küsimused, mis inimesi infokülluses ja -vastuolulisuses vaevavad, puudutavad vaktsineerimist. Mures on nii õpetajad kui ka eakad või hoolekandega seotud inimesed, kes tahavad teada, millises järjekorras vaktsiinid nendeni jõuavad. Noored aga arvavad, et kerge läbipõdemine on ohutum kui vaktsineerimine.

Öpiku sõnul arvavad noored vääralt, et nemad raskel kujul põdeda ei pruugigi. Tegelikkus on aga tõestanud vastupidist - tegemist võib ka noorte jaoks olla väga ohtliku haigusega.

"Levinud on ka valearusaam sellest, et kui mina ennast ei vaktsineeri ja põen läbi, on see teiste jaoks ohutu. Kui noored on sümptomiteta, on nad väga head nakkuse levitajad – kui nad ennast vaktsineeriks, oleks see risk maandatud," lisas Öpik.

Põhiline kommunikatsioon on ehitatud koolide vahendusel tehtavale teavitustööle.

"Oleme palju suhelnud koolijuhtidega, sest kool on kogukonnale eriti kriisi kontekstis hea ja usaldusväärne kanal - laps saab koolist infot, sageli küsitakse pärast ka kodus, mida koolis asjast arvatakse või mida sa teada said. Tegeleme sihitatud kommunikatsiooniga läbi noorte, nendeni on väga oluline jõuda," ütles Öpik.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: