Nagu peaaegu kõik teised riigid, kasutab ka Eesti koroonaviiruse leidmiseks PCR teste – selliseid, mis otsivad proovist viiruse RNA-d. Nende testide eelis on väga suur täpsus, aga puudus on aeglane analüüs. Tihtipeale peab inimene oma testi tulemust ootama järgmise päevani.

Läinud aasta lõpus sõlmis terviseamet lepingud kahe ettevõttega, et osta kokku 33 000 antigeeni testi.

"Antigeeni test tuvastab otseselt seda viirust ennast. Viiruse nakkusohtlikku osakest meie organismis," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Antigeeni test annab vastuse 10-30 minutiga, aga selles tulemuses ei saa alati kindel olla. Härma selgitas võrdluseks, et PCR test leiab viiruse juba paar päeva enne sümptomite tekkimist ja sealt edasi vähemalt üheksa päeva ehk kogu aja, mil inimene võib olla nakkusohtlik.

"Aga antigeeni test tuvastab seda antigeeni ainult sellisel hetkel, kui viiruse kogus on organismis kõige kõrgem. See aeg on siis, kui sümptomid tekivad ja mõni päev pärast sümptomite tekkimist," rääkis ta.

Sestap pole Härma sõnul mõtet kasutada antigeeni teste igas olukorras. PCR testide süsteem on meil hästi sisse töötanud ja sellele võib kindel olla. Samas on palju ka neid olukordi, kus antigeeni testi kiirust hädasti tarvis läheb.

"Näiteks kui haiglasse tulevad patsiendid, meil on vaja teha kiireid otsuseid ja haiglas ei ole võimalust PCR teste teha, siis antigeeni testid saavad aidata. Teine olukord on näiteks siis, kui hoolekandeasutuses tuleb nakatumine ja meil on vaja kiiresti ära tsoneerida, millisesse ossa viiakse nakkusohtlikud, millisesse ossa need, kes ei ole veel nakkust saanud. Me võime ka mõelda, et kui me hakkame tulevikus ulatuslikumalt inimesi vaktsineerima, siis tervishoiutöötajad, kes on ise vaktsineerijad, saavad enne vaktsneerimist ennast või patsienti testida," selgitas Härma.

33 000 testi maksab kokku 230 000 eurot. Novembris eraldas valitsus antigeeni testide ostmiseks 2,3 miljonit eurot. Eesti osaleb ka Euroopa Liidu ühishankes, kust peaksime saama juba oluliselt rohkem antigeeni teste.

Ehkki veel detsembris ütles komisjon, et aasta alguses hakatakse teste liikmesriikidele saatma, läheb sellega pisut rohkem aega. Praegu pole veel hanke võitjaid selgunud. Terviseamet loodab, et Eesti saab ühishankega soetatud teste tellima hakata jaanuari lõpus.

Härma ütles, et uute testide vastu on huvi tundnud nii kaitsevägi kui ka vanglad.

"Mida rohkem need testid kasutusele tulevad, seda rohkem saavad kindlust ka tervishoiutöötajad. Praegu suhtutakse nendesse veel kerge umbusuga, et kas see on ikka õige asi, mille järgi diagnoosi panna. Aga kui raskesti haiged on juba vaktsineeritud, siis seda rohkem me saame endale lubada ka sellist testimist, mis ei ole võib-olla kõige tundlikum," rääkis ta.

Praegu saavad antigeeni teste kasutada ainult tervishoiutöötajad ja spetsiaalse väljaõppe läbinud inimesed. Apteegist seda testi endale koju osta ei saa.

"Ma arvan, et see aeg ei ole ka kaugel," ütles Härma. "Mida rohkem riigid seda kasutavad, seda rohkem on tootjal ka julgust ja südikust seda testi katsetada ka koduseks kasutamiseks," lisas ta.

Härma sõnul on suurim pudelikael proovivõtu kvaliteedis. "Et see antigeeni test tagaks tundlikkuse, mida nad reklaamivad, selleks peab võtma ninaneelu kaape ehk pulk lükatakse samamoodi sügavale ninna nagu seda tehakse PCR testiga."

Sestap peaks antigeeni test koduseks kasutamiseks senisest tundlikum olema. "Et ta võtaks ka vähemkvaliteetsest materjalist selle materjali välja."